Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Palling: Balti-Poola saadikute kohtumine kinnitas energiajulgeolekualase koostöö valmidust

Laupäeval Narvas kohtunud Balti riikide ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehed kinnitasid koostöövalmidust Baltimaade elektrivõrkude lahtiühendamisel Venemaast energiajulgeoleku tagamiseks.

„Baltikumi elektrivõrkude lahtiühendamist Venemaast on juba alustatud. Augustis esitati Euroopa Komisjonile rahastamistaotlus Eesti ja Läti vahel kolmanda elektriühenduse ehitamiseks, mis peaks valmima 2020. aastaks. Lisaks on vaja kolme elektriühendust Leedu ja Poola vahele,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Kohtumisel arutati regiooni ühtse gaasituru väljaarendamise vajadust. Positiivseks peeti veeldatud maagaasi terminali avamist Leedus Klaipedas tuleval esmaspäeval. Osapooled leidsid, et terminaliga väheneb sõltuvus regiooni gaasimonopolist Gazpromist ja paraneb energiaturvalisus kogu piirkonnas.

„Eesti gaasivarustamise tagamiseks on vaja ehitada esimese sammuna Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Balticconnector ning seejärel regionaalne LNG-terminal ühele või teisele poole Soome lahte. On hea meel tõdeda, et Euroopa Ülemkogul liiguti samm edasi gaasiühenduse loomisele Eesti ja Soome vahel,“ ütles Palling.

Palling rõhutas, et Euroopa Ülemkogu selle nädala otsused annavad Eesti ettevõtetele kindlust investeeringute tegemiseks põlevkivisektoris.

Kohtumisel arutati ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid ning olukorda Ukrainas.

Kohtumisel osalesid veel Läti Seimi EL-i asjade komisjoni esimees Zanda Kalnina-Lukaševica, Leedu EL-i asjade komisjoni aseesimees Linas Balsys, Poola Senati EL-i asjade komisjoni esimees Edmund Wittbrodt ja Poola Seimi EL-i asjade komisjoni aseesimees Andrzej Galazewski.

Fotod kohtumiselt

Riigikogu pressiteenistus

 

Palling: Balti-Poola saadikute kohtumine kinnitas energiajulgeolekualase koostöö valmidust

Riigikogu pressiteenistus

 

Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
[email protected]

Palling: Balti-Poola saadikute kohtumine kinnitas energiajulgeolekualase koostöö valmidust

Riigikogu pressiteenistus

 

Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
[email protected]

Mihkelson: ajateenistuse kaotamise mõttega mängimine õõnestab julgeolekut

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles täna noorteühingu Avatud Vabariik ajateenistust puudutaval seminaril, et pelgalt ajateenistuse kaotamise mõttega mängimine õõnestab Eesti julgeolekut.

„Ajateenistusel põhineva kaitseväe lammutamine ja asendamine palgasõjaväega oleks praeguses julgeolekuolukorras katastroofilise tähendusega. Kohustuslik ajateenistus on Eesti riigikaitse vundament ning igasugused ideed ajateenistusest loobuda, seda põhjendamatult lühendada või asendada riigikaitsekursustega on vastutustundetud ja õõnestavad Eesti julgeolekut,“ rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul ei tohiks sisepoliitilise populaarsuse nimel lubada kergekäelist mängimist ajateenistusega, vaid tuleb hoida ja tugevdada seda, mis on aastatega kujunenud Eesti iseseisva kaitsevõime peamiseks komponendiks.

„Oluline on diskuteerida selle üle, kuidas suurendada kaitsetahet eelkõige noorte hulgas, kuna vabatahtlikult läheb täna kaitseväkke vaid 30% noortest. Üks võimalus selleks on laiapõhjalise riigikaitse õpetuse süsteemsem sisseviimine koolidesse,“ rääkis Mihkelson.

Sotsiaalkomisjon asub maal apteegiteenuse tagamiseks välja töötama eelnõu

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab läbi erinevad võimalused apteegiteenuse tagamiseks maapiirkondades ning asub seejärel oktoobris välja töötama vastavat seaduseelnõu.

Riigikogu sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon kuulasid neljapäeval toimunud avalikul istungil ära kahe apteegiteenust puudutava uuringu tulemused ning samuti arutellu kaasatud sotsiaalministeeriumi, ravimiameti, õiguskantsleri kantselei, apteekide, ravimimüüjate ja proviisorite esindajad.

„Me arutame komisjonis välja pakutud lahendused põhjalikult läbi ning teeme seejärel otsused, et maa-apteegid jääks alles,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Arutelul osalenud osapooltelt kõlasid väga erineva sisuga ettepanekud ja arvamused. Nende seas oli näiteks ettepanek hakata piirama linnaapteekide arvu kui ka tõdemus, et ravimite geograafiline kättesaadavus on Eestis marginaalne probleem, eriti võrreldes ravimite kättesaadavusega toimetuleku mõttes.

Istungil tutvustas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringu „Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine maapiirkonna apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele” tulemusi. Sotsiaalministeerium tutvustas uuringu „Üldapteekide geograafiline paiknemine ning selle vajaduse hindamine” tulemusi.

RAKE käsitles nelja võimalust, mis üldsõnaliselt seisnevad maa-apteekide rahalises toetamises, apteegiteenuse tegevusloa täiendavates tingimustes, riigiapteekide loomises ja omandipiirangutes.

Vaata fotosid.

Menetlusse võeti järgmise aasta riigieelarve eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.
 

Valitsuse 24. septembril algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE). 2015. aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud riigilõivuseaduse eelnõuga (725 SE) sätestatakse uus riigilõivuseaduse terviktekst. Eelnõuga korrigeeritakse kõiki riigilõivumäärasid, mistõttu on vajalik tervikteksti sätestamine. Kehtivad riigilõivude määrad on aastast 2011, kui lõivud arvutati sendise täpsusega ümber kroonidest eurodeks. Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada riigilõivude tasumist ja haldamist ning esitada edaspidi riigilõivumäärad mitte sendi täpsusega, vaid eelnõus esitatud reegli kohaselt täiseurodes (nt edaspidi ei saaks olla 233,31 eurost lõivu ja lõivu suuruseks tuleks kehtestada 235 eurot). Nimetatud reeglist lähtuvalt korrigeeritakse ka olemasolevad lõivude määrad. Selleks, et mitte vähendada laekumisi riigilõivudest, on eelnõus olemasolevate lõivude määrad korrigeeritud ülespoole. Muudatusega seoses ei ole hinnatud kõikide olemasolevate lõivude kulupõhisust ja muudatuste aluseks on vaid lõivu määra viimine lähima mõistliku lõivu määra suurusjärku arvestava rahaühikuni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) eesmärk on toetada majanduslikult vähekindlustatud isikuid seeläbi, et taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine. Siiski ei taastata maksmist kõigile, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Seega hakatakse matusetoetust maksma üksnes neile, kes eeldatavalt ei suuda kanda või kellel on majanduslikust olukorrast tingituna raske kanda matuse korraldamise kulusid. Vähekindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (727 SE) tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 240 euroni kuus. Kehtiva riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse perekonnas hooldamisel ja eestkostel oleva lapse toetust 20 kordses lapsetoetuse määras, mis on 191.80 eurot. Seega tõuseb eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 48,20 euro võrra kuus. Lisaks eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele maksatakse lapse kohta ka lapsetoetust. Seega koos eelnõus sätestatud toetuse tõusuga hakatakse 2015. aastast alates eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta maksma peretoetusi kokku vähemalt 285 eurot. Sõltuvalt pere struktuurist ja laste vanusest võib peretoetuste summa olla suurem. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE) eesmärgiks on täiendada seadust uue õppetoetuse liigiga ning muuta senise vajaduspõhise õppetoetuse taotlemistingimusi paindlikumaks. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem põhineb üliõpilase majanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik olukord ei võimalda tagada neile ligipääsu kõrgharidusele ning kõrgharidustaseme õpingutes osalemiseks piisavat toetust. Vajaduspõhise õppetoetuse väljatöötamisest alates on rõhutatud, et toetuse eesmärgiks on toetada ja soodustada püsivalt madalama sissetulekuga peredest pärit noorte kõrghariduse omandamist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) eesmärk on lahendada osa doktoriõppe efektiivsust mõjutavatest probleemidest ja tagada doktorantidele seni puuduv sotsiaalne kindlustatus. Sotsiaalmaksuseaduse muudatus toob kaasa täiendava isikustatud sotsiaalmaksu liigi lisandumise maksusüsteemi. Muudatuse kohaselt hakkab riik maksma sotsiaalmaksu isiku eest, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel. Perioodide eest, mil doktorant toetust ei saa, ei maksta ka sotsiaalmaksu. Muudatuste järgselt on doktorandile tagatud sotsiaalmaksuna makstud summade kajastamine riiklikus pensionikindlustuse registris ja nende arvestamine pensioniarvestuses. Eelnõu jõustumisel kuuluvad ka doktoranditoetus ja sellelt makstud sotsiaalmaksusummad vanemahüvitise arvestuse hulka. Ravikindlustuse seadust täpsustatakse tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest, et vältida olukorda, mil riik tagab ravikindlustuskaitse doktoranditoetust saavatele doktorantidele nii toetuse pealt sotsiaalmaksu makstes kui ka ravikindlustuse eelarve kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Sotsiaalkomisjoni 24. septembril algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (731 SE) tühistatakse alaealise raseduse katkestamise piirangud, mis on vastuolus põhiseadusega.  Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (732 SE) näeb ette seaduse täiendamise:  „Kui metsateatis esitatakse tiheasustusalal kasvava metsa raiete ja oluliste metsakahjustuste kohta, lisatakse metsateatisele metsa asukoha valla- või linnavalitsuse arvamus metsateatise kohta. Valla- või linnavalitsus esitab metsateatise kohta oma arvamuse hiljemalt kahe nädala jooksul, arvates metsateatise koopia kättesaamisest.” Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) näeb ette säilitada tulumaksumäär 21% ka 2015. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus

 

Vaher tutvustas Montenegro parlamendi esindajatele korruptsioonivastase erikomisjoni tegevust

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon kohtus täna Toompeal Montenegro parlamendi vastava komisjoni delegatsiooniga.
 

Kohtumise algul külalisi tervitanud Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas korruptsioonijuhtumite põhjaliku uurimise ja nende avalikkuse ette toomise tähtsust. 

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher tutvustas erikomisjoni tegevuse põhimõtteid ja andis ülevaate avastatud korruptsioonijuhtumite menetlemisega seotud küsimustest. 

Vaheri sõnul on korruptsioonivastases võitluses oluline süsteemne tegutsemine, mille aluseks on toimiv strateegia. „Korruptsioonivastases võitluses on kõigepealt vajalik toimiva heidutussüsteemi loomine. See peab tuginema õiguskaitseorganite tugevale ja järjekindlale tegevusele ning efektiivsele seadusandlusele. Eesti on lähtunud alates 2004. aastast väljatöötatud korruptsiooni vähendamise strateegiast, mis on olnud riigi tegevuse aluseks,“ ütles Vaher. Tema sõnul on olulise tähtsusega avalikkuse teadlikkuse tõstmine korruptsioonist ja selle riskidest ning võimalikult avalik ja läbipaistev riigihaldus. Korruptsiooni kui varjatud kuritegevuse avastamine sõltub paljuski õiguskaitseorganite sõltumatusest ja tugevusest, sellesse on Eesti üsna palju panustanud. 

Vaher tutvustas ka praegu Riigikogus arutelul olevaid parlamendi huvide konflikti head tava ja lobitöö reegleid. Tema hinnangul on Eestis korruptsiooni vähendamises üldjoones saavutatud teatud edu, kuid see ei anna põhjust rahuloluks. „ Edust võime rääkida siis, kui oleme rahvusvahelises korruptsioonitajumise indeksis jõudnud oluliselt lähemale Põhjamaa riikidele,“ sõnas Vaher. 

Vaher soovitas Montenegro kolleegidele korruptsioonivastase võitluse süsteemi loomisel range seadusandliku baasi väljatöötamise kõrval pöörata olulist tähelepanu ka eduka kommunikatsiooni korraldamisele asjaomaste riigiasutuste ja avalikkuse vahel. 

Montenegro parlamendi korruptsioonivastane komisjon eesotsas esimehe Predrag Bulatoviciga kohtus oma külaskäigu ajal veel justiitsministeeriumi ja õiguskaitseorganite esindajatega. 

Fotod komisjoni istungilt:  

Riigikogu pressiteenistus

Priit Toobal: Ojasalu ja Tarand tuleb ERJK-st tagasi kutsuda

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal on seisukohal, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) esimees Ardo Ojasalu ja aseesimees Kaarel Tarand tuleb komisjonist tagasi kutsuda, sest nad ei suuda komisjoni tööd erapooletult juhtida.

“Juba pikemat aega ei püüagi enam ERJK juhid varjata oma vaenulikkust Keskerakonna vastu,” ütles Toobal. “Erapooletusest, võrdse kohtlemise printsiibist ning heast haldustavast ei saa ammugi rääkida.”

“Kuna komisjoni juhtide üleolevast käitumisest on näha, et nad ei suuda oma subjektiivsust talitseda, siis on ainuvõimalik lahendus nende komisjonist tagasi kutsumine. Seega teen ettepaneku Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale Ardo Ojasalu tagasi kutsumiseks ning Õiguskantslerile ettepaneku Kaarel Tarandi tagasi kutsumiseks. Jään nendepoolset vastust ootama,” rõhutas Priit Toobal.

“Mul on väga kahju, et komisjoni juhtide ebaprofessionaalsuse tõttu on ERJK töö muutunud poliitiliseks lahinguväljaks. Sellest pole kellelegi kasu,” lisas Keskerakonna peasekretär.

Majanduskomisjon ja sotsiaalkomisjon tutvuvad apteegiteenuse uuringutega

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE esitleb uuringu „Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine maapiirkonna apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele” tulemusi.

Uuringus analüüsitakse nelja võimalikku kavandatavat riiklikku toetuse suunda: maa-apteekide rahaline toetus, apteegiteenuse tegevusloa täiendavad tingimused, riigiapteekide loomine ning apteekide omandipiirang. Eesmärk on kindlustada apteegid maapiirkondades selliselt, et apteegiteenuse kättesaadavus võrreldes praegusega ei halveneks.

Sotsiaalministeeriumi uuringus „Üldapteekide geograafiline paiknemine ning selle vajaduse hindamine” on koostatud apteekide ruumianalüüs koos rahvastiku tiheduse andmetega.

Uuringu eesmärk on anda võrdlevat teavet apteekide geograafilisest paiknemisest, võttes arvesse rahvastiku tihedust erinevates Eesti piirkondades. Uuringus analüüsitakse, millistes piirkondades on probleeme apteegiteenuse kättesaadavusega.

Istungile on kutsutud veel ravimiameti, õiguskantsleri kantselei ning ravimimüüjate ja nende ühingute esindajad.

Uuringute tulemuste esitlus toimub Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 14. Istung on avalik ilma veebiülekandeta.

Avaliku istungi korral  on  võimalik kuulajatena  osaleda ka teemast huvitatud isikutel ja huvigruppidel. Riigikogu hoonesse sisenemiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument ning läbida turvakontroll. Vestibüüli tullakse vastu ja juhatatakse koosolekuruumi.

Sotsiaaldemokraadid väisavad Läänemaad

Pressiteade
25. september

 

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed alustavad täna visiiti Läänemaale, millele paneb laupäeval punkti külaskäik Vormsi saarele.

Saadikud külastavad Haapsalu linna, Kullamaa, Martna, Lihula, Lääne-Nigula ja Vormsi valda. „Sotsiaaldemokraatide visiit hõlmab suurt hulka maakonna jaoks olulisi haridus-, sotsiaal- ja majandusobjekte. Meie eesmärgiks on tutvuda kohapeal konkreetsete probleemidega, et arvestada neid edaspidi riigikogu töös,“ märkis Neeme Suur. „Tähelepanu all on puuetega laste koolitamine nii erikoolis kui tavakoolis, lastekodude rahastamine, aga ka väikekoolide tulevik ja maakoolide võrgustik tervikuna. Kohtume ka Kodukant Läänemaa ja külaseltside esindajatega, samuti ettevõtjate, põllumeeste ja jahimeestega,“ lisas Suur.

Esmakordselt külastavad sotsiaaldemokraatidest saadikud maakondliku visiidi käigus väikesaart. „Vormsil on olemas kõik ääremaa probleemid – püsiasustuse vähenemine, püsielanike vananemine ja tööpuudus koos samaaegse tööjõupuudusega,“ selgitas Barbi Pilvre. Tema sõnul on Vormsil ka spetsiifilised mured ja rõõmud, näiteks ühendus mandriga ja teenuste kättesaadavus. „Probleemiks on ka saarele sisse kirjutatud ja tegelikult Vormsil elavate inimeste erinevad huvid ja nägemused. Ärihuvid ja avalikud huvid põrkuvad Vormsil viimasel ajal sageli,“ lausus Pilvre.

Suure ja Pilvre kõrval teevad Läänemaa ringsõidu kaasa Karel Rüütli, Indrek Saar, Rannar Vassiljev, Etti Kagarov, Kalev Kotkas, Kalvi Kõva ja Mart Meri. Põllumajandusminister Ivari Padar võtab osa Kullamaal toimuvast arutelust põllumeestega.

Seekordse Läänemaa visiidi puhul on tegu juba arvult 19-nda saadikurühma maakondliku ringsõiduga.

Täiendav info:
Neeme Suur, 5072228
Barbi Pilvre, 56207220