Mihkelson kohtus Gruusia asekaitseministriga
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus täna Eestis visiidil viibiva Gruusia asekaitseministri Mikheil Darchiashviliga. Kohtumisel keskenduti rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale ning Eesti ja Gruusia koostööle.
“Julgeolekuolukord Euroopas ei muutunud mitte pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist Venemaa poolt, vaid esimene samm astuti juba 2008. aasta augustis. Venemaa toonane rünnak Gruusia vastu teenis uute eraldusjoonte rajamise eesmärki ning seda on jätkatud nüüd agressioonis Ukraina vastu,” ütles Mihkelson ning lisas, et “rääkides Krimmist ja Ida-Ukrainast ei tohi Euroopa unustada Gruusia okupeeritud territooriume“.
Gruusia asekaitseminister kinnitas, et nende jaoks on Eesti alati olnud väga lähedane liitlane ja sõber ning koostöö julgeoleku tugevdamisel on aina tihenemas.
Mihkelson ja Darchiashvili vahetasid samuti mõtteid NATO hiljutise tippkohtumise tulemuste üle. Gruusia asekaitseminister väljendas rahulolu saavutatu üle ning tõdes, et NATO liitlaste tähelepanu Gruusia kaitsevõime tugevdamisse on eriti viimastel kuudel kasvanud.
Mihkelson kinnitas, et juba 6. oktoobril asub väliskomisjon menetlema Gruusia ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe ratifitseerimist. Riigikogu peaks lõpphääletuse läbi viima hiljemalt novembri algul.
Riigikogu pressiteenistus
Kalle Palling: riigiasutuste energiasäästlikumaks tegemine toob kokkuhoidu
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu sõnul peaks Eesti riik julgelt riigiasutuste hooneid energiatõhusamateks renoveerima või kolima asutused energiatõhusamatesse majadesse, sest hilisem energiasääst korvab ehituseks kulunud raha ja toob läbi kokkuhoiu tulu.
Samuti toob see endaga kaasa energiatarbimise ja energiakadude vähenemise, mis on Euroopa Liidu (EL) üks peamisi eesmärke, sest energiatõhususe suurendamisel on suur mõju konkurentsivõimele, varustuskindlusele ja Kyoto protokolli raames võetud kliimamuutuse-alaste ülesannete täitmisele.
ELAK-i tänasel istungil andsid majandus- ja taristuminister Urve Palo ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna peaspetsialist Urmas Raudsaar ülevaate ELi nõuetest energiasäästu osas ja nende ülevõtmisest Eestis. ELAK arutas energiasäästu teemat tulenevalt raskustest, mis Eestil on tekkinud energiatõhususe direktiivi üle võtmisel.
Tegemist on 2012. aasta oktoobris vastu võetud direktiiviga, kus on sätestati meetmed ELi 20% energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks 2020. aastaks. Õigeaegselt ehk 5. juuniks 2014. aastaks on direktiivi üle võtnud vaid kolm ELi liikmesriiki.
Eesti eesmärgiks on säästa 1,5% lõpptarbijale tarnitud energiast aastas ja hoida 2020. aasta energiatarbimine 2010. aasta tasemel. Energiatarbimise säästmise üheks sammuks on igal aastal 3 protsendi keskvalitsuse hoonete viimine energiatõhususe C klassi tasemele.
Hoonete renoveerimisel tuleb arvestada muinsuskaitse nõuetega. Kõigi energiasäästu meetmete puhul tuleb kaaluda kulutõhususe ja majandusliku põhjendatusega seotud argumente.
„Riik võiks olla veelgi ambitsioonikam ja kaaluda hoonete energiatõhususe B klassi tasemele viimist,“ lausus Palling. „Energiatõhusus pole kulu vaid see on kokkuhoid ja läbi selle ka tulu. Kui kulud hoonetele peaksid suurenema, siis järelikult pole me osanud neid projekte õigesti ellu viia.“
ELAK-il on kavas energiasäästu teemalist arutelu jätkata. Komisjoni 10. oktoobri istungi päevakorras on seisukoha andmine 2030. a kliima- ja energiaraamistiku kontekstis esitatud uue energiatõhususe sihteesmärgi kohta.
Mati Raidma: ajateenistus on asendamatu
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on ajateenistus asendamatu, kuid vajab tõhustamist.
„Ajateenistusele tuginev reservvägi on meie riigikaitse üks alustaladest. Koos kutselise väe, Kaitseliidu ning NATO liitlastega moodustub kindel ja veenev Eesti riigikaitse tervik,“ rääkis Raidma täna Tallinnas noorteühenduse Avatud Vabariik poolt korraldatud seminaril.
Samas tõdes Raidma, et suhtumine “ärme puutu asja, mis toimib“ ei vii edasi. „Mõtlema ja arutelema peab, sest ainult nii tekivad edasiviivad ideed. Tahan tunnustada tänase seminari korraldajaid ja tänada osalejaid kaasa mõtlemast, sest vaid laiapõhjaline ning kõiki kodanikke kaasav riigikaitse on elujõuline,“ ütles Raidma.
„Ajateenistuse tugevdamiseks ja reservõppekogunemistel osalemise suurendamiseks on Reformierakond välja pakkunud sõdurigarantii paketi ajateenijatele ning kaitsepalga reservõppustel osalejatele,“ lausus Raidma.
Sõdurigarantiiga suurendatakse ajateenijate hüvitist 50% võrra ning tagatakse ajateenistuse lõpetajatele esimese kolme kuu jooksul riigipoolne tervisekindlustus. Kaitsepalk kompenseerib kõigile reservõppekogunemistel osalenutele saamata jäänud reaalse igapäevase töötasu.
Raidma rõhutas, et idee 2-nädastest riigikaitsekursusest on alternatiivne variant neile, kes ei ole mingil põhjusel saanud ajateenistust läbida. „Nagu konverentsid ei asenda kooliharidust, kuid kasvatavad teadmistejanu, nii ei asenda lühiajalised koolitused ajateenistust, kuid suurendavad kaitsetahet,“ kommenteeris Raidma.
Kaitseressursside Ameti iga-aastane uuring näitab, et ajateenistus omab väga tugevat rahva toetust. Üle 90 protsendi Eesti elanikkonnast peab noormeeste ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks. Ajateenijatest peab ajateenistust vajalikuks üle 70% kutsealuste.
Toomas Viks, 5545679
[email protected]
Mati Raidma: ajateenistus on asendamatu
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on ajateenistus asendamatu, kuid vajab tõhustamist.
„Ajateenistusele tuginev reservvägi on meie riigikaitse üks alustaladest. Koos kutselise väe, Kaitseliidu ning NATO liitlastega moodustub kindel ja veenev Eesti riigikaitse tervik,“ rääkis Raidma täna Tallinnas noorteühenduse Avatud Vabariik poolt korraldatud seminaril.
Samas tõdes Raidma, et suhtumine “ärme puutu asja, mis toimib“ ei vii edasi. „Mõtlema ja arutelema peab, sest ainult nii tekivad edasiviivad ideed. Tahan tunnustada tänase seminari korraldajaid ja tänada osalejaid kaasa mõtlemast, sest vaid laiapõhjaline ning kõiki kodanikke kaasav riigikaitse on elujõuline,“ ütles Raidma.
„Ajateenistuse tugevdamiseks ja reservõppekogunemistel osalemise suurendamiseks on Reformierakond välja pakkunud sõdurigarantii paketi ajateenijatele ning kaitsepalga reservõppustel osalejatele,“ lausus Raidma.
Sõdurigarantiiga suurendatakse ajateenijate hüvitist 50% võrra ning tagatakse ajateenistuse lõpetajatele esimese kolme kuu jooksul riigipoolne tervisekindlustus. Kaitsepalk kompenseerib kõigile reservõppekogunemistel osalenutele saamata jäänud reaalse igapäevase töötasu.
Raidma rõhutas, et idee 2-nädastest riigikaitsekursusest on alternatiivne variant neile, kes ei ole mingil põhjusel saanud ajateenistust läbida. „Nagu konverentsid ei asenda kooliharidust, kuid kasvatavad teadmistejanu, nii ei asenda lühiajalised koolitused ajateenistust, kuid suurendavad kaitsetahet,“ kommenteeris Raidma.
Kaitseressursside Ameti iga-aastane uuring näitab, et ajateenistus omab väga tugevat rahva toetust. Üle 90 protsendi Eesti elanikkonnast peab noormeeste ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks. Ajateenijatest peab ajateenistust vajalikuks üle 70% kutsealuste.
Sotsiaalkomisjon asub maal apteegiteenuse tagamiseks välja töötama eelnõu
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab läbi erinevad võimalused apteegiteenuse tagamiseks maapiirkondades ning asub seejärel oktoobris välja töötama vastavat seaduseelnõu.
Riigikogu sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon kuulasid neljapäeval toimunud avalikul istungil ära kahe apteegiteenust puudutava uuringu tulemused ning samuti arutellu kaasatud sotsiaalministeeriumi, ravimiameti, õiguskantsleri kantselei, apteekide, ravimimüüjate ja proviisorite esindajad.
„Me arutame komisjonis välja pakutud lahendused põhjalikult läbi ning teeme seejärel otsused, et maa-apteegid jääks alles,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Arutelul osalenud osapooltelt kõlasid väga erineva sisuga ettepanekud ja arvamused. Nende seas oli näiteks ettepanek hakata piirama linnaapteekide arvu kui ka tõdemus, et ravimite geograafiline kättesaadavus on Eestis marginaalne probleem, eriti võrreldes ravimite kättesaadavusega toimetuleku mõttes.
Istungil tutvustas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringu „Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine maapiirkonna apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele” tulemusi. Sotsiaalministeerium tutvustas uuringu „Üldapteekide geograafiline paiknemine ning selle vajaduse hindamine” tulemusi.
RAKE käsitles nelja võimalust, mis üldsõnaliselt seisnevad maa-apteekide rahalises toetamises, apteegiteenuse tegevusloa täiendavates tingimustes, riigiapteekide loomises ja omandipiirangutes.
Martin Vallimäe, 631 6356; 53306009
[email protected]
25.09.2014
Kalle Palling: riigiasutuste energiasäästlikumaks tegemine toob kokkuhoidu
[email protected]
Kalle Palling: riigiasutuste energiasäästlikumaks tegemine toob kokkuhoidu
[email protected]
Sotsiaalkomisjon soovib sotsiaalvaldkonna ühiskondlikku kokkulepet
Riigikogu sotsiaalkomisjoni teisipäevasel istungil töövõimetoetuse seaduse muudatuste teemal jõuti arusaamale, et sotsiaalvaldkonna pikaajaliseks planeerimiseks on vaja sõlmida erakondadeülene ühiskondlik kokkulepe. See hõlmaks kõiki töövõimereformi puudutavatel kohtumistel sotsiaalpartnerite poolt tõstatatud teemasid.
„Kõiki töövõimereformiga kaasuvaid teemasid alates omastehooldajatest kuni haridusküsimusteni ei jõua me enne praeguse valitsuse volituste lõppemist lahendada. Samas on ainuüksi sotsiaalkomisjonis toimunud kümme istungit ja arutelu, kus on erivajadustega inimeste seni lahendamata probleeme käsitletud ja on selge, et tõstatatud küsimusi tuleb hakata järjest lahendama. Ilma ühiskondliku kokkuleppeta on aga oht, et pärast valimisi nullitakse varasem töö,“ ütles Pikhof. Ta lisas, et hea tahte koostööleppe sõlmimisega on põhimõtteliselt nõus ka sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister.
Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE), mis on üks töövõimereformi paketi seadustest, Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. septembril.
„Oleme läbi arutanud paljud sotsiaalpartnerite ettepanekud töövõimereformi läbiviimiseks ja suurt hulka neist on ka arvestatud. Seni oleme tööd teinud töövõimetoetuse seadusega, kuid alates septembrist hakkame seda menetlema koos sotsiaalhoolekannet ja tööturuteenuseid puudutava seadusega,“ ütles Pikhof.
Ühe töövõimereformiga kaasuva ettepaneku tegi istungil MTÜ Pane oma meeled proovile, kes soovitas laiendada sotsiaalmaksusoodustust osalise töövõimega inimeste palkamisel ka avalikus sektoris. Seni on soodustust saanud ainult ettevõtted ja mittetulundusühingud.
„Kindlasti suurendaks see muudatus osalise töövõimega inimeste juurdepääsu töökohtadele. Peab muutma olukorda, et koolis või raamatukogus väikese koormusega töötav inimene tähendab tööandja jaoks suurt kulu sotsiaalmaksule, mistõttu on kasulikum võtta tööle täisajaga töötaja,“ ütles Pikhof.
Sotsiaalkomisjoni töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) muudatusettepanekute arutelul osalesid sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning ametiühingute, erihoolekandeteenuste pakkujate, kohtunike ühingu, riigiprokuratuuri, MTÜ Pane oma meeled proovile, patsientide esindusühingu ja puuetega inimeste koja esindajad.
Riigikogu pressiteenistus
Riigikogu liikmed kohtusid Eesti välisesinduste juhtidega
Teisipäeval kohtusid Riigikogu liikmed Eesti välisesinduste juhtidega, vestlustest jäi kõlama ühine mure julgeoleku üle ning Venemaa-Ukraina sõda.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) ja väliskomisjoni liikmete kohtumisel Eesti diplomaatidega andsid ülevaate parlamendi komisjonide tööst Eesti välispoliitika kujundamisel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja ELAK-i esimees Kalle Palling.
„Tänu Eesti diplomaatidele oleme me täna vaba riik. Riik kes näeb, kuuleb, tunnetab ning tõlgendab meie ümber ja naabruses toimuvat meie arvates sellisena nagu see on. Ilustamata ja õigete sõnadega,“ võttis kohtumisel tähelepanu saanud julgeoleku teema kokku Marko Mihkelson.
Eesti diplomaadid tõstatasid mitmeid küsimusi, mis puudutasid kõik ühtpidi Eesti julgeolekut. Nii kõneldi väliseestlaste kogukondade kaasamisest, Eesti võimekusest eriolukordadele reageerida, samuti kõneldi riigikaitset puudutavatest seadustest, küberkaitsest ja selle arendamisest ning sihtidest, aga ka Venemaa-EL-i kaubandussõjast, Ukraina abistamisest ning Eestile ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisest. Puudutamata ei jäänud ka NATO roll ning Prantsusmaa ja Venemaa vaheline Mistrali laevade tehing.
Endine Eesti suursaadik USA-s, praegune välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand tõstatas küsimuse küberkaitsest, millele vastates märkis ELAK-i esimees Kalle Palling, et Eestis võiks küberkaitse olla järgmises valitsuses tõepoolest IT-ministri valdkond. „Eks IT-minister on ka varem mõttes olnud,“ ütles Palling võimalikest tuleviku muutustest valitsuskabinetis rääkides. Marko Mihkelson pidas vähetõenäoliseks, et Eesti konservatiivse parlamendi senised komisjonid võiksid enda kõrvale kunagi ka küberkaitsekomisjoni saada.
Vene-Ukraina sõja valguses räägiti ka Eesti abist Ukrainale. Ühiselt tõdeti, et olukorrale lähikuudel lahendust ei ole tõenäoliselt oodata, Eesti abi nähtavusest Ukrainas rääkis Eesti suursaadik Ukrainas Sulev Kannike. Eesti on praeguseks vastanud igale Ukrainat puudutavale abipalvele ning panustanud Ukraina abistamisse seni ligi 750000 euroga, mis aasta lõpuks võib kasvada miljoni euroni.
Vaata fotosid.
Riigikogu liikmed kohtusid Eesti välisesinduste juhtidega
Teisipäeval kohtusid Riigikogu liikmed Eesti välisesinduste juhtidega, vestlustest jäi kõlama ühine mure julgeoleku üle ning Venemaa-Ukraina sõda.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) ja väliskomisjoni liikmete kohtumisel Eesti diplomaatidega andsid ülevaate parlamendi komisjonide tööst Eesti välispoliitika kujundamisel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja ELAK-i esimees Kalle Palling.
„Tänu Eesti diplomaatidele oleme me täna vaba riik. Riik kes näeb, kuuleb, tunnetab ning tõlgendab meie ümber ja naabruses toimuvat meie arvates sellisena nagu see on. Ilustamata ja õigete sõnadega,“ võttis kohtumisel tähelepanu saanud julgeoleku teema kokku Marko Mihkelson.
Eesti diplomaadid tõstatasid mitmeid küsimusi, mis puudutasid kõik ühtpidi Eesti julgeolekut. Nii kõneldi väliseestlaste kogukondade kaasamisest, Eesti võimekusest eriolukordadele reageerida, samuti kõneldi riigikaitset puudutavatest seadustest, küberkaitsest ja selle arendamisest ning sihtidest, aga ka Venemaa-EL-i kaubandussõjast, Ukraina abistamisest ning Eestile ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisest. Puudutamata ei jäänud ka NATO roll ning Prantsusmaa ja Venemaa vaheline Mistrali laevade tehing.
Endine Eesti suursaadik USA-s, praegune välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand tõstatas küsimuse küberkaitsest, millele vastates märkis ELAK-i esimees Kalle Palling, et Eestis võiks küberkaitse olla järgmises valitsuses tõepoolest IT-ministri valdkond. „Eks IT-minister on ka varem mõttes olnud,“ ütles Palling võimalikest tuleviku muutustest valitsuskabinetis rääkides. Marko Mihkelson pidas vähetõenäoliseks, et Eesti konservatiivse parlamendi senised komisjonid võiksid enda kõrvale kunagi ka küberkaitsekomisjoni saada.
Vene-Ukraina sõja valguses räägiti ka Eesti abist Ukrainale. Ühiselt tõdeti, et olukorrale lähikuudel lahendust ei ole tõenäoliselt oodata, Eesti abi nähtavusest Ukrainas rääkis Eesti suursaadik Ukrainas Sulev Kannike. Eesti on praeguseks vastanud igale Ukrainat puudutavale abipalvele ning panustanud Ukraina abistamisse seni ligi 750000 euroga, mis aasta lõpuks võib kasvada miljoni euroni.
