Kadri Simson: Estonian Airi müümine on eelnevate eksisammude tulem
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei tule tänane uudis Estonian Airi müümisest AS Infortar Grupile talle üllatusena. Simsoni sõnul on valitsus otsinud juba pikemat aega erainvestorit, kes aitaks päästa madalseisus lennufirma ning vabastaks valitsuse vastutusest.
„Keskerakond on endiselt seisukohal, et strateegilised ettevõtted peavad olema riigi omanduses. Samas ei ole täna enam must-valgeid valikuid. Me teame, et Estonian Airi üle käib keelatud riigiabi menetlus ning õhus on võimalikud Euroopa Komisjoni poolsed sanktsioonid. Nüüd on valitsus leidnud, et erainvestorid võivad päästa Estonian Airi ja seeläbi ära hoida kohustuse senine riigiabi koos intressidega tagasi maksta,“ sõnas Kadri Simson.
Simson lisas: „Omaette küsimus on, kas nii paljude lendude ja samas nii väheste reisijatega on üldse võimalik rahvuslikku lennufirmat ilma lisaabita hoida. Oleks huvitav teada, milline on Vabariigi Valitsuse ja Infortari visioon Estonian Airi tulevikust.“
„Tänased Estonian Airi probleemid on pikaajaliste eksisammude tulemus. Estonian Airi endise juhatuse esimehe Tero Taskila ja IRL-i tänase peaministrikandidaadi Juhan Partsi sammud panid alguse tänasele olukorrale, kus rahvuslik lennufirma on lõpuks liikumas erakättesse,“ lõpetas Simson.
Estonian Air on Tallinnas baseeruv Eesti rahvuslik lennufirma, mille lennukiparki kuulub neli Embraer 170 ja kolm CRJ900 lennukit. Ettevõte regulaarlendude liinivõrku kuulub 10 otselennu sihtkohta, neile lisanduvad hooajalised sihtkohad ja tšarterreisid.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Riigikogu hakkab lahendama esimesi petitsiooniseadusele vastavaid pöördumisi
Riigikogu juhatus võttis menetlusse ja saatis komisjonidele edasi esimesed kaks kollektiivset pöördumist, mis vastavad tänavu kevadel parlamendi poolt heaks kiidetud petitsiooniseaduse nõuetele.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine sisaldas ettepanekut lisada riigieelarve seadusesse põhimõte, et riigieelarve koostamise aluseks peavad olema maksuseadused, mis on Riigi Teatajas avaldatud hiljemalt pool aastat enne uue eelarveaasta algust. Samuti soovitakse petitsioonis, et maksuseaduse või selle muudatuse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud. Kaubandus-Tööstuskoja pöördumist hakkab arutama Riigikogu rahanduskomisjon.
Vabaerakonna algatusrühma tehtud pöördumisega soovitakse muuta erakondade rahastamist – vähendada riigieelarve osa erakondade rahastamisel ning anda riigipoolset toetust ka kohalikele valimisliitudele. Vabaerakonna algatatud kollektiivset pöördumist hakkab arutama Riigikogu põhiseaduskomisjon.
Pärast nn petitsiooniseaduse vastuvõtmist on Riigikogule laekunud veel neli pöördumist, kuid need ei ole vastanud seaduses esitatud nõuetele. Seadus näeb ette, et pöördumisele lisatakse elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja isikukoodi. Samuti eeldab see, et paberil kogutud toetusallkirjale lisatakse allkirja andnud isiku nimi ja isikukood ning elektrooniliste toetusallkirjade kogumisele kohaldatakse digitaalallkirja seadust. Digitaalallkirjastamine on vajalik inimeste identifitseerimiseks.
Lisaks näeb seadus ette, et kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 toetusallkirja ning selles tehakse ettepanek, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada. Toetusallkirja võib anda vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik.
Pöördumisele lisatakse kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandaks. Samasisulise pöördumise võib esitada üks kord kahe aasta jooksul.
Veebikeskkondades petsitsioon.ee ja petitsioon.com ei kasutata hetkel digitaalallkirjastamist, mistõttu seal kogutud allkirjad ei vasta seaduses esitatud nõuetele ja nende kaudu kogutud allkirju ei saa kasutada petitsiooni esitamiseks.
Kollektiivse pöördumise menetlemisest Riigikogus ja sellega seotud otsuste tegemisest loe täpsemalt: märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus.
Sooäär: Jaapan tunnetab Ukraina-Vene kriisi mõjutusi Aasiale
Riigikogu Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees Imre Sooäär kohtus esmaspäeval Riigikogus Jaapani välisministeeriumi Lääne-Euroopa osakonna direktori Toshihiro Kitamuraga, et arendada riikidevahelisi kahepoolseid suhteid.
„Eestil ja Jaapanil on üks ühine naaber. Jaapan mõistab, et Ukraina-Venemaa kriis ei ole miski, mis kaob ise ära, kui see tähelepanuta jätta. See küsimus mõjutab suuresti ka Aasiat, mida Jaapan selgelt tunnetab,“ ütles Sooäär pärast kohtumist. Ta avaldas heameelt, et Jaapan on Venemaa käitumise Ukrainas üheselt hukka mõistnud. Jaapan on koos teiste riikidega nõudnud ka Eston Kohveri Eestile välja andmist.
„Me ei saa rääkida tänapäeval enam konventsionaalsest sõjast, me peame otsima uusi termineid, et aru saada, mis on mis, kuidas erinevaid piirialadel aset leidvaid konflikte defineerida ja neile reageerida,“ rääkis Sooäär. „Ka Jaapani piiriküsimus Venemaaga on jätkuvalt probleemne ja seal jälgitakse tähelepanelikult kõiki arenguid meil.“
Kohtumisel käsitleti veel küberjulgeoleku ja Eesti infotehnoloogiliste lahenduste kogemusi, arktika ja kosmoseinnovaatika küsimusi, parlamentide vahelist koostööd ja naiste suuremat kaasamist esindusorganitesse.
Vaata fotosid siit
EL-i asjade komisjon ei toeta Eesti kohtade arvu vähendamist EL-i komiteedes
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ei toeta Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu, millega soovitakse vähendada Regioonide Komitees ning Majandus- ja Sotsiaalkomitees iga liikmesriigi kohtade arvu ühe võrra. Vähendamist soovitakse alustada kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriikidest, milleks on Eesti, Luksemburg ja Küpros.
„Eestile ei ole vastuvõetav komisjoni ettepanek alustada komiteede liikmete vähendamist kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriikidest. Vähendamist võiks alustada suurematest riikidest, kus ühe koha äravõtmine ei oma proportsionaalselt niivõrd suurt mõju huvigruppide esindatusele Euroopa Liidu institutsioonides,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling.
Palling lisas, et nõuandvate komiteede liikmete arvu määramise põhimõtted tuleks välja töötada läbipaistvamalt, koostöös liikmesriikidega.
Eestil väheneks otsuse jõustumisel esindatus komiteedes kuue liikmeni senise seitsme asemel. Luksemburgil ja Küprosel väheneks liikmete arv viieni senise kuue asemel.
Euroopa Regioonide Komitee on kohalikke ning piirkondlikke omavalitsusi esindav nõuandev organ EL-is, mis esitab kohalikke ja piirkondlikke seisukohti EL-i õigusaktide kohta. Eesti seitse kohta on jaotatud Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kodanikuühiskonna esindusorgan ning nõuandev organ Euroopa Komisjonile, EL-i Nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Eestis kuuluvad komiteesse tööandjate, töötajate ning muude huvirühmade esindajad. Komitee liikmed kinnitab valitsus, lähtudes sotsiaalministrile laekunud valitsusväliste organisatsioonide ettepanekutest.
Euroopa Liidu aluslepingus on määratud mõlema komitee liikmete arvuks 350. Seoses Horvaatia EL-i liitumisega suurendati neid ajutiselt 353-le. Euroopa Komisjon põhjendab komiteede kohtade arvu vähendamist EL-i aluslepingu tingimuste täitmisega.
Riigikogu pressiteenistus
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik oli Berliini maratonil eestlastest teine
Eile toimunud 41. Berliini maratonil jooksis ca 40 000 spordisõbra hulgas ka 69 eestlast, kellest parima aja saavutas Stamina spordiklubi jooksja Tarmo Reitsnik, finišeerides 2:46.21-ga. Teise tulemuse jooksis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik ajaga 2:51.54. Kolmas eestlane oli Kait Vahter ajaga 2:52.31.
“Berliini maratoni reklaamitakse kui maailma kiireimat rada, seega on paljude jooksjate unistus just siin isiklikku tippmarki proovida. Kahjuks jäi sel aastal rekordist paar minutit puudu,” ütles parlamentääride maratoni maailmameister Luik.
Luige sõnul olid rada, ilmastikutingimused ja korraldus suurepärased.
“30. kilomeetrini olin ca 2:46 graafikus, kuid alates 32. kilomeetrist, sealt, kust tegelik maraton alles algab, läks ka raskeks ning tempo langes märgatavalt,” rääkis Luik.
Eriliseks teeb Berliini maratoni see, et viimastel aastatel on just siin inimvõimete piire nihutatud. Selgi aastal sündis uskumatu maailmarekord, kus keenialane Dennis Kimetto alistas esimest korda ametlikult kahe tunni ja kolme minuti piiri. Võitja aeg oli 2:02.57.
Teinegi keenialane, Emmanuel Mutai jooksis samuti suurepärase aja, 2:03.13, lüües möödunud aastal kaasmaalase Wilson Kipsangi poolt tehtud maailmarekordit koguni 10 sekundiga.
EL-i asjade komisjon ei toeta Eesti kohtade arvu vähendamist EL-i komiteedes
Riigikogu pressiteenistus
