Riigikaitsekomisjonil valmib raport NATO heidutustegevusest Balti regioonis
Riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on järgmise poolaasta kontekstis erakordselt oluline, et Eesti valmistuks võimalikult hästi ette tuleva aasta juulis Varssavis toimuvaks NATO tippkohtumiseks.
„Eestile on äärmisel tähtis, et Varssavis toimuks oluline edasiminek nendelt kokkulepetelt, mis saavutati Walesi tippkohtumisel,“ ütles Mihkelson. „Seetõttu keskendub ka riigikaitsekoimisjon lähikuudel regionaalse julgeolekupildi ja NATO heidutusvõime hindamisele.“
Mihkelson meenutas, et Eesti julgeolek toetub kahele põhilisele sambale – iseseisevale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele.
Mihkelsoni sõnul on valitsuse tegevusele poliitilise toe saavutamise nimel oluline sõeluda läbi kõik ideed ja teemad. Tema hinnangul on raske ette näha, et parteide põhilised seisukohad julgeoleku küsimustes eristuksid, kuid on tähtis, et parlamendi roll selles töös oleks tuntav.
„Kes iganes ja kus iganes rahvusvahelisel kohtumisel Eesti huve ka ei kaitseks, on seda lihtsam ja kindlam teha, kui on olemas parlamendi riigikaitsekomisjoni tugi,“ sõnas Mihkelson.
Kevadeks valmiva raporti koostamise raames on juba toimunud komisjoni visiidid Saksamaale ja Rootsi ning läbi viidud mitmed kuulamised komisjonis, mis jätkuvad. Samuti on kavandamisel uusi visiite. Raporti järelduste koostamiseks on komisjon tellimas uuringut teemal „NATO tegevus strateegilise tasakaalu tugevdamisel Läänemere piirkonnas“.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Väliskomisjoni visiidil ÜRO peakorterisse on keskmes inimõiguste ja rände küsimused
Väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul keskendub visiit humanitaar, arengukoostöö, rände ja rahuvalve küsimustele erinevates kriisikolletes maailma eri paigus ning ÜRO tegevusele nendes piirkondades.
Eile kohtus väliskomisjoni delegatsioon ÜRO rahuvalve asepeasekretäri Herve Ladsousi ja inimõiguste asepeasekretäri Ivan Simonoviciga.
Ladsous tänas Eestit panuse eest ÜRO rahuvalveoperatsioonidesse. Eesti osaleb hetkel kolmel operatsioonil – Lähis-Idas, Malis ja Liibanonis. Kohtumisel räägiti ka võimalustest, kuidas uuendada rahuvalvet ja kuidas võtta kasutusele uued võimekused julgeoleku paremaks tagamiseks.
Kohtumisel UNDP esindajatega räägiti olukorrast Ukrainas ja Süürias ning rändekriisi mõjudest. UNDP esindajad rõhutasid, et paljudes piirkondades saab tegutseda vaid ÜRO kui neutraalne organisatsioon.
Simonovic tõi esile, et koostöö ja sidusus erinevate ÜRO organisatsioonide vahel on äärmiselt oluline, sest inimõiguste kaitse ei ole teema omaette, vaid läbib kõiki valdkondi.
Ees ootavad kohtumised eelarve ja halduse asepeasekretäri Yukio Takasuga ning julgeolekunõukogu direktori Movses Abelianiga. Samuti on planeeritud kohtuminesed ÜRO arenguprogrammi ja humanitaarkoordinatsioonibüroo esindajatega.
Programmi raames toimuvad veel kohtumised ÜRO majandusosakonna asepeasekretäri Thomas Gassiga ja UNICEF doonorsuhete direktori Olav Kjorveniga.
Eesti esinduses leiab aset koostöölepingu allkirjastamine mõttekoja Rahvusvahelise Rahu Instituudi (IPI) presidendi Terje Rød-Larseniga.
Visiidil osalevad lisaks komisjoni esimehele komisjoni liikmed Henn Põlluaas, Juhan Parts, Keit Pentus-Rosimannus ja Eerik-Niiles Kross.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Jaapani suursaadiku T.E. hr Tetsuro Kaiga
Nestor Gruusia peaministrile: Eesti toetab teid Euroopa Liidu ja NATO suunal
„Eesti poliitikud tuletavad sagedasti kohtumistel teiste Euroopa riikide esindajatega meelde Gruusia soovi liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga,“ lausus Eiki Nestor Gruusia peaministrile. „Tihti on nii, et rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu haaravad uued kriisid, kuid Gruusia mured ei tohi jääda tähelepanuta.“
Nestorit rõõmustas Irakli Garibashvili peaministri veendumus, et ka pärast 2016. aasta parlamendivalimisi jäävad Gruusia pürgimised Euroopa Liidu ja NATO suunal endisteks.
Nestor ja Garibashvili arutasid kohtumisel ka pagulaskriisi ning riikide suhteid Venemaaga. Nestor kirjeldas Riigikogu rolli Euroopa Liidu küsimustes ning selgitas, kuidas on Eestis opositsioon kaasatud parlamendi komisjonide juhtimisse.
Kohtumisel osalesid ka Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Enn Eesmaa ja Dmitri Dmitrijev.
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]
Priit Sibul: järeleandmised keelenõuetes Narva taksojuhtidele ei tule kõne alla
Sibul juhtis tähelepanu koalitsioonilepingus kokku lepitule, et keelepoliitika põhimõtteid ei muudeta. “See oli üks meie erakonna põhimõttelisi seisukohti ja me ei kavatse sellest taganeda,” ütles ta.
Sibula sõnul on märtsis allkirjastatud koalitsioonilepingu peatükis „Eesti keel ja eestlus“ selgelt sõnastatud, et eesti keele püsimine ja areng on põhiseaduslik väärtus. Koalitsioon toetab tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keele väärtustamisele ja populariseerimisele nii kodu- kui välismaal ning oma tegevuses lähtutakse sellest, et eesti keel on riigikeel.
„Seega tuleb teha meil, ja ma pean siinkohal silmas nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poliitikuid, tööd, et muust rahvusest elanikud omandaksid Eesti keele kergemini mitte minna mugavate järeleandmiste teed,“ ütles ta.
“See, et eesti keelt oskavatel inimestel on võimalik tööturul paremini hakkama saada, on ammu teada. Ja just sellepärast peame eelisarendama eest keele suhtlemiskeelena omandamist, mitte langetama keelenõudeid. Koalitsioonilepingus on kirjas, et käivitame EL-vahendite toel täiskasvanutele mõeldud eesti keele õppe programmi ja praegu oleks selleks parim aeg, et aidata Narvas tegutsevaid taksojuht” lisas Sibul.
Lõpetuseks tuletas Sibul meelde, et suvel mängis ka kultuuriminister Saar mõttega lõdvendada keele- ja kodakondsuspoliitika nõudeid, kuid IRL oli siis ja on ka praegu vankumatul seisukohal, et selline samm oleks vastupidise mõjuga just kui eesti keelt ei oleks vaja õppida.
„See on väga vale suund, kuna just eesti keele oskus on aluseks parema töökoha saamiseks,” sõnas Sibul.
Enn Eesmaa: Vihakuritegu ei õigusta mitte miski!
„Vaos öösel toimunu on arusaamatu vihakuritegu, millel puudub ükski põhjendus ja õigustus. Tegemist on argpüksliku teoga, mille eest tuleb kanda täisvastutust. Ma loodan, et süütajad tabatakse kiirelt ning nad saavad karmilt karistatud,“ sõnas Riigikogu liige Enn Eesmaa.
Eesmaa jätkas: „Erinev arvamus ning selle vaba väljendamine on alati lubatud, kuid taolist vihakuritegu ei õigusta miski.“
Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246
[email protected]
Andres Herkel: pagulaskeskuse süütamine on sügavalt tülgastav
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul mõistab erakond üheselt hukka Vao pagulaskeskuse süütamist ja kutsub üles lõpetama pagulasteema ekspluateerimist.
„See on sügavalt tülgastav tegu. Tegemist oli potentsiaalselt ohuga paljude inimeste eludele, sealhulgas lastele. Sellele ei ole ühtki õigustust ning see seab ohtu Eesti kuvandi turvalise ja sõbraliku paigana, kus pole kohta rassismil. Ma loodan, et politsei ja prokuratuur suudavad kiiresti välja selgitada, kes on selle taga ja mis olid nende täpsed motiivid“, ütles Herkel.
Andres Herkeli sõnul peavad viha ja hirmu külvajad mõistma oma vastutust ja sellisest retoorikast loobuma.
„Eesti ühiskond peab peeglisse vaatama. Kogu selle pagulaste teema juures on rassistlik suhtumine meie ühiskonnas kahjuks tõsisasi“, lõpetas Herkel.
Vabaerakonna saadik Ammas: Vao keskuse süütamine on ilmselt vihakuritegu
Vabaerakonna fraktsiooni aseesimehe Andres Ammase sõnul on Vao pagulaskeskuse süütamine ilmselt vihakuritegu või provokatsioon, mis on seadnud kümnete süütute inimeste elud ohtu. Pagulasteemat kirglikuks kütnud ja inimeste änge oma huvides kasutavad poliitikud ja ühiskonnategelased peavad tema sõnul mõistma oma moraalset vastutust.
„Kui kiidame vaikides heaks, kuidas vihakõnelejad ja sildistajad üksteist üle trumbates järjest vängemaid väljendeid kasutavad ning kuidas see lõpuks inspireerib ka kuritegudele, oleme kaasvastutajad selle õuduse laienemise eest,“ ütles Ammas.
Mõned poliitikud on rassismi ja võõraviha võimendades läinud tema sõnul viimastel kuudel selgelt üle piiri. „Pidev jutt valge rassi ohtu sattumisest ja inimeste elujärje halvenemisest põgenike tõttu julgustab ja õhutab mõtlematutele tegudele inimesi, kes mingil põhjusel ei ela praeguses Eestis nii edukalt ja sisukalt, kui nad sooviksid.“ Põleng Vaos võib olla pagulasteema vastutustundetu ärakasutamise tagajärg,“, ütles Ammas.
Euroopa Liit on olnud põgenike voolu pidurdamisel piinlikult saamatu ja aeglane, ütles Ammas. „Tuleb kuulata neid asjatundjaid, kes mõistavad, et pagulasprobleemi lahendamine peitub sõjas või kriisis viibivate riikide abistamises nende territooriumil, vajadusel sõjaliste operatsioonide käivitamises ja tõhusa väljasaatmissüsteemi kehtestamises. Pagulaste kriis alles kogub tuure. Eesti on käitunud väärikalt ja otsustanud aidata abivajajaid oma võimaluste piires, kuid veelgi olulisem on meie jõuministritel veenda kolleege tegelema otsustavamalt kriisi põhjuste likvideerimisega,“ lisas Ammas.
Padar: valitsus peab leidma lisaraha seakasvatuse ja piimanduse toetamiseks
„Meie põllumajandus on üle elanud mitmeid keerulisi aegu, kuid praegune olukord on ülimalt murettekitav. Majanduslike probleemide, sealhulgas maailmaturu madalate hindade kõrval, survestavad piimalehma- ja sealihasektorit poliitilised põhjused ja seakatk,“ lausus Padar.
Padari sõnul valitsusel jätkuma arukust arvestada põllumeeste muredega peatselt algavatel läbirääkimistel nii koalitsioonileppe täiendamise kui järgmise aasta eelarve üle. „Ees ootab pingeline eelarvedebatt Riigikogus. Erakorralised olud nõuavad erakorralisi samme,“ ütles Padar. „Riik ei käitu heaperemehelikult, kui ta laseb rasketel aegadel olulistel põllumajandusharudel allavoolu minna.“
Padari hinnangul on mõistlik planeerida nii 2016. kui 2017. aasta eelarvesse täiendavaid vahendeid Maaelu Edendamise Sihtasutuse tugevdamiseks ja piimalehma otsetoetusteks. „Lisasummad tuleb leida ka täiendavateks tõuaretustoetusteks ja PRIA IT-süsteemide uuendamiseks,“ ütles Padar.
Maaelukomisjoni esimees pidas väga vajalikuks, et 7. septembril Brüsselis toimuv Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu rahuldaks taotluse, mis võimaldab kriisiriikidel maksta siseriiklikult erakorralisi piimalehmatoetusi. „2015. aasta alguses jättis Eesti kahjuks selle võimaluse kasutamata,“ tunnistas Padar.
Maaelukomisjon esimehena toetab Padar Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Piimaliidu tänast ühispöördumist valitsusele.
Riigikogu maaelukomisjon on oma istungitel erakorraliselt käsitlenud kriisiolukorda nii piima- kui lihasektoris.
Täiendav info: Ivari Padar 513 1851
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo 6. – 12. juuli
Esmaspäev, 6. juuli
Euroopa Liidu asjade komisjoni istung – kell 13: Eesti seisukohad 9. – 10. juulil toimuval mitteametlikul justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Hanno Pevkur; Eesti seisukohad 6. – 7. juulil toimuval mitteametlikul spordiministrite kohtumisel, kutsutud kultuuriminister Indrek Saar.
Neljapäev, 9. juuli
Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Läti presidendi Raimonds Vējonisega.
Kell 16.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Läti suursaadiku Juris Bone vastuvõtul.
Reede, 10. juuli
Euroopa Liidu asjade komisjoni istung – kell 9: Eesti seisukohad 13. juulil toimuval eurorühma kohtumisel ja 14. juulil toimuval EL-i majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Sven Sester; Eesti seisukohad 13. – 14. juulil toimuval põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse, keskkonnaminister Marko Pomerants; Eesti seisukohad 16. – 17. juulil toimuval mitteametlikul tööhõive ja sotsiaalministrite kohtumisel, kutsutud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti sõprade rahvusvahelise kohtumise sümpoosionil (Valge saal).
Kell 12 – Riigikogu aseesimees ja Eestimaa Spordiliit Jõud president Helir-Valdor Seeder avab 14. Eestimaa suvemängud Saaremaal.
Laupäev, 11. juuli
Kell 22 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali auhinnatseremoonial.
Lähetused
5. – 10. juuli
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil Prantsusmaal, kus külastatakse Lanesteri mereväe eriüksuste ja Landivisiau’ aeronautika baasi, Île Longue’i tuumaallveelaevabaasi ning Prantsuse võõrleegioni peakorterit Aubagne’is. Samuti toimuvad kohtumised Prantsusmaa välis- ja kaitseministeeriumi esindajatega.
5. – 9. juuli
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt ning liikmed Külliki Kübarsepp ja Mati Raidma osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee 24. istungjärgu töös Helsingis.
6. – 7. juuli
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder on Läti Seimi kutsel Rotary International heategevuslikul kontserdil Ukraina orbude toetuseks, kus ta kohtub Läti Seimi spiikri Inara Murniece ja Ukraina Ülemraada aseesimehe Oksana Syroidiga.
11. – 13. juuli
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb rahvusparlamentide EL-i asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Luksemburgis.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
