Jürgen Ligi naaseb Riigikokku
Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Jürgen Ligi Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ning tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 4. novembril lõpevad 3. novembril Riigikogu liikme Tõnu Juuli volitused.
Riigikogu pressiteenistus
Nestor: lõputult kokku hoides rikkaks ei saa
Riigikogu esimees Eiki Nestor võttis esmaspäeval riigikontrolör Alar Kariselt vastu riigikontrolli aasta-aruande ning arutas Eesti ees seisvaid olulisi väljakutseid, teiste seas ka rahanduse, riigieelarve, maksude ja majanduse küsimusi.
„Kõige sisulisemad on märkused Eesti konkurentsivõime asjus, kus riigikontroll on juhtinud tähelepanu meie mahajäämusele naaberriikidest. Kui me küsime, miks Leedu läheb täna eest ära, siis peame ka meenutama, et majanduskriisist ülesaamiseks valiti seal teine tee. Säästmine aitab küll raskeid aegu üle elada, aga end rikkaks kokku hoida pole võimalik.“
Lisaks käsitleti kohtumisel ka sotsiaalvaldkonda.
„Sotsiaalkindlustusse tuleb suhtuda väga sisuliselt. On fakt, et igal pool on töötuse suurenemine kaasa toonud ka kasvu töövõimetuses. Seejuures on tarbetu arutleda, kas inimene käis varem haigena tööl või tekkis tal töövõimetus nüüd, pärast töö kaotamist. Tõsine mure on aga hetkel see, et süsteem täna ei tööta ja selle loomisel on liiga palju usaldamatust ja hirme. Probleeme saab lahendada koostöös parema tulemuse nimel,“ ütles Nestor.
Riigikogu esimees tõdes, et sotsiaalmaksu koormus Eestis on Euroopa keskmisel tasemel ning kõik riigid ei ole omavahel võrreldavad. Ta tõi näite Taanist, kus töötuskindlustusmakse on tööandjate ja töövõtjate omavaheline kokkulepe ning ei puuduta ei valitsust ega läbi maksude riigieelarvet. Või näiteks Saksamaa, kus vanaduspensionidest osa tuleb läbi tööandjate fondide. Maksudest rääkides ütles Nestor, et tema hinnangul peaks töötaja tervise kulu olema erisoodustusmaksu vaba. „Kuid ma saan ka aru hirmust, et seda kuritarvitataks,“ lisas ta.
Riigikontrolör ütles aasta-aruannet üle andes, et aruanne ei sisalda pelgalt statistikat, vaid annab ka soovitusi. Lisaks ütles Karis, et auditeerida oleks vaja ka sisejulgeoleku valdkonda, selleks tuleb riigikontrollis üles ehitada nii seda spetsiifilist valdkonda tundev kompetentne auditimeeskond, kui tagada ka eelarveraha selleks tööks, mida praegu aga pole.
Sotsiaalkomisjon toetab e-sigarettide keelustamist alaealistele
Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas esmaspäevasel istungil seadusemuudatusi, millega keelatakse alaealistele e-sigarette tarvitada, omada, osta, müüa ja reklaamida.
Keeld kehtib ka teistele tubakatoodetega sarnastele toodetele ning nende tarvikutele.
„E-sigaretid, alternatiivsed tubakatooted ning igasugused muud tubakatoodetega sarnased uued ained ja vedelikud, mis ei pruugi nikotiini sisaldada, tuleb alaealiste jaoks keelustada. Nende mõju tervisele ei ole põhjalikult uuritud ja me ei tohi riskida noorte tervisega,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Eelnõu tutvustanud tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul keelatakse ka lastel viibida suitsetamisruumis. Seaduse eesmärk on kaitsta lapsi tervistkahjustavate mõjude eest.
Sotsiaalkomisjon tõstatas e-sigarettide aktsiisiga maksustamise küsimuse. Istungil leiti, et e-sigarettide kättesaadavuse piiramiseks on järgmise sammuna vajalik muuta õigusakte, mis maksustaksid need aktsiisiga sarnaselt teiste tubakatoodetega.
Rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu kohaselt tarbib e-sigarette mõned korrad aastas 16–24-aastastest noormeestest 8 protsenti ja tütarlastest 7 protsenti. Huule- ja nuusktubakat tarbib mõned korrad aastas 11 protsenti selles vanusegrupis.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega proovivad Eesti kooliõpilased suitsu kõige varasemas eas ehk keskmiselt 11,9-aastaselt. Samuti on Eesti Euroopa Liidu esinelikus vähemalt korra nädalas suitsetavate 13-aastaste kooliõpilaste osakaalu poolest.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (753 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 12. novembril.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
[email protected]
03.11.2014
Vakra: keskkonnatasude tõstmine peab olema kaalutletud ja põhjendatud
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni täna korraldatud arutelul olid tähelepanu keskmes põlevkivisesektori arengusuunad ja keskkonnatasud.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul oli laiapõhjaline arutelu vajalik edasise tegevuse suunamiseks.
„Keskkonnatasude eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusvara säästlikumalt kasutama ja hüvitama loodusele tekitatud kahju. Kahjuks Riigikontrolli hinnangul täna keskkonnatasud neid eesmärke ei täida. Seetõttu tuleb põhjalikult analüüsida, mismoodi peab riik maksustama põlevkivi kaevandamist ja kasutamist viisil, mis loob pikaajalises perspektiivis suurimat väärtust ühiskonnale. Vähendada tuleb põlevkivi ahju ajamist elektritootmiseks ja aidata kaasa põlevkivi nutikale kasutamisele õlitööstuses,“ ütles Vakra.
Riigikontrolli aruandest selgus, et riik pole koostöös põlevkivitööstusega suutnud jõuda ühisele arusaamisele keskkonnatasude optimaalse suuruse suhtes, mis vastaks nii tänaste kui ka hilisemate keskkonna-, tervise ja sotsiaalmajanduslike kahjude hüvitamise sisule.
Arutelu käigus tõdeti, et energiamajanduse ja põlevkivi arengukava koostamisel ning vastuvõtmisel on vaja koostöös põlevkivisektori ettevõtjatega töötada välja optimaalsed maksustamispõhimõtted. Selles peaks arvesse võtma põlevkivisektoris toimuvaid pikaajaliselt prognoositavaid muutusi, samuti sellest laekuvat maksutulu, tekitatud keskkonnakahju, aga ka nii otseseid kui ka kaudseid kulutusi, mida riik teeb seoses põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot. 74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted. 83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia, 11% Viru Keemia Grupilt ja 3% Kiviõli Keemiatööstuselt ning 3 teistelt ettevõtetelt.
Riigikontroll tõi välja seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud andsid selgitusi tehtud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.
Arutelul osalesid peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning keskkonnaministeeriumi esindajad.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351
[email protected]
Sotsiaalkomisjon toetab e-sigarettide keelustamist alaealistele
Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas esmaspäevasel istungil seadusemuudatusi, millega keelatakse alaealistele e-sigarette tarvitada, omada, osta, müüa ja reklaamida.
Keeld kehtib ka teistele tubakatoodetega sarnastele toodetele ning nende tarvikutele.
„E-sigaretid, alternatiivsed tubakatooted ning igasugused muud tubakatoodetega sarnased uued ained ja vedelikud, mis ei pruugi nikotiini sisaldada, tuleb alaealiste jaoks keelustada. Nende mõju tervisele ei ole põhjalikult uuritud ja me ei tohi riskida noorte tervisega,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Eelnõu tutvustanud tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul keelatakse ka lastel viibida suitsetamisruumis. Seaduse eesmärk on kaitsta lapsi tervistkahjustavate mõjude eest.
Sotsiaalkomisjon tõstatas e-sigarettide aktsiisiga maksustamise küsimuse. Istungil leiti, et e-sigarettide kättesaadavuse piiramiseks on järgmise sammuna vajalik muuta õigusakte, mis maksustaksid need aktsiisiga sarnaselt teiste tubakatoodetega.
Rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu kohaselt tarbib e-sigarette mõned korrad aastas 16–24-aastastest noormeestest 8 protsenti ja tütarlastest 7 protsenti. Huule- ja nuusktubakat tarbib mõned korrad aastas 11 protsenti selles vanusegrupis.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega proovivad Eesti kooliõpilased suitsu kõige varasemas eas ehk keskmiselt 11,9-aastaselt. Samuti on Eesti Euroopa Liidu esinelikus vähemalt korra nädalas suitsetavate 13-aastaste kooliõpilaste osakaalu poolest.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (753 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 12. novembril.
Riigikogu pressiteenistus
Õiguskomisjon pidas õigeks keelata avalikus kohas alkoholi tarbimine
Riigikogu õiguskomisjon toetas seadusemuudatust, mille eesmärgiks on taastada avalikus kohas alkoholi tarbimise keeld ning saatis vastava eelnõu 12. novembri Riigikogu istungile esimesele lugemisele.
„Õiguskindluse seisukohast lähtudes ei peaks tegema äsja jõustunud seadustes niivõrd kiireid põhimõttelisi muudatusi, kuid antud juhtum on erandlik. Üks osa inimesi tõttas uut olukorda kuritarvitama, rikkudes sellega nii seadust ennast, kui kahjustades avalikku korda,“ ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. „Eelnõuga taastatakse avalikus kohas alkoholi tarbimise üldine keeld, jättes siiski omavalitsustele siinjuures teatud otsustusõiguse.“
Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) muudab 1. juulist kehtima hakanud alkohoolse joogi avalikus kohas tarbimise korraldust ning näeb ette üldise keelu tarbida avalikus kohas alkoholi ja toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet.
Eelnõu kohaselt võib alkohoolseid jooke tarbida kohas, kus seda müüakse kohapeal tarbimiseks (nt toitlustusettevõttes, majutusettevõttes, etendusasutuses, rahvamajas jm) ning avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks.
Kohalikule omavalitsusele jäetakse eelnõu kohaselt õigus määrata kindlaks kohad, kus on alkoholi tarvitamine lubatud. Seejuures ei tohi alkoholi tarvitada moel, et see häirib teisi.
Eelnõu sisaldab ka kohtade loetelu, kus kohalik omavalitsus ei või lubada alkoholi tarbida. Eelkõige on tegemist laste ja tervise edendamisega seotud kohtadega.
Õiguskomisjon arutas ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE), mille eesmärgiks on samuti keelustada alkohoolsete jookide tarbimine avalikes kohtades. Komisjon ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni eelnõud ning saatis selle 13. novembri Riigikogu istungile ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.
Komisjoni hinnangul ei määratle Keskerakonna fraktsiooni eelnõu piisavalt kohaliku omavalitsuse volituste ulatust avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisel. Samuti pole seal sätet, et alkoholi ei tohi tarvitada teisi häirival moel.
Vakra: keskkonnatasude tõstmine peab olema kaalutletud ja põhjendatud
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni täna korraldatud arutelul olid tähelepanu keskmes põlevkivisesektori arengusuunad ja keskkonnatasud.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul oli laiapõhjaline arutelu vajalik edasise tegevuse suunamiseks.
„Keskkonnatasude eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusvara säästlikumalt kasutama ja hüvitama loodusele tekitatud kahju. Kahjuks Riigikontrolli hinnangul täna keskkonnatasud neid eesmärke ei täida. Seetõttu tuleb põhjalikult analüüsida, mismoodi peab riik maksustama põlevkivi kaevandamist ja kasutamist viisil, mis loob pikaajalises perspektiivis suurimat väärtust ühiskonnale. Vähendada tuleb põlevkivi ahju ajamist elektritootmiseks ja aidata kaasa põlevkivi nutikale kasutamisele õlitööstuses,“ ütles Vakra.
Riigikontrolli aruandest selgus, et riik pole koostöös põlevkivitööstusega suutnud jõuda ühisele arusaamisele keskkonnatasude optimaalse suuruse suhtes, mis vastaks nii tänaste kui ka hilisemate keskkonna-, tervise ja sotsiaalmajanduslike kahjude hüvitamise sisule.
Arutelu käigus tõdeti, et energiamajanduse ja põlevkivi arengukava koostamisel ning vastuvõtmisel on vaja koostöös põlevkivisektori ettevõtjatega töötada välja optimaalsed maksustamispõhimõtted. Selles peaks arvesse võtma põlevkivisektoris toimuvaid pikaajaliselt prognoositavaid muutusi, samuti sellest laekuvat maksutulu, tekitatud keskkonnakahju, aga ka nii otseseid kui ka kaudseid kulutusi, mida riik teeb seoses põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot. 74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted. 83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia, 11% Viru Keemia Grupilt ja 3% Kiviõli Keemiatööstuselt ning 3 teistelt ettevõtetelt.
Riigikontroll tõi välja seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud andsid selgitusi tehtud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.
Arutelul osalesid peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning keskkonnaministeeriumi esindajad.
Riigikogu pressiteenistus
Kadri Simson: Kerge kütteõli aktsiisitõus tuleb edasi lükata
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon plaanib alanud nädalal algatada seadusemuudatuse, mis lükkaks edasi kerge kütteõli aktsiisitõusu. Tänase seisuga on odavamat kerget kütteõli majapidamiste küttesüsteemides lubatud kasutada käimasoleva kütteperioodi lõpuni, ehk 1. maini 2015. Samas on näiteks Eesti Linnade Liit teinud ettepaneku lükata erimärgistatud vedelkütuse aktsiisitõus aastasse 2018.
„Majapidamisi, kes kasutavad küttena kergkütteõli, ootab tuleva aasta mais ees koguni 38 protsendiline hinnatõus. Taolisi eramaju on Statistikaameti 2012. aasta andmetel 1075. Liites siia juurde veel ka paarsada õlikütet kasutavat kortermaja ja 182 omavalitsushoonet üle Eesti, saame märkimisväärse hulga inimesi, kelle kodukulusid uus seadusmuudatus märgatavalt tõstab. Ränk hinnatõus, mille leevendusmehhanismid on senimaani ebaselged, on paljude perede jaoks ebaõiglane ja sageli ka ülejõu käiv,“ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
Maksumuudatust suvel parlamendis läbi surudes sõnas valitsus, et kergkütteõli keelustamine kompenseeritakse riigipoolsete toetuste näol. Rahandusministeeriumi hinnangul kulub eramaja küttesüsteemide väljavahetamiseks 2000-8000 eurot. Samas on öeldud, et kütusesüsteemide uuendamise toetuse maksimaalseks määraks on kuni 40 protsenti abikõlbulikest kulutustest. Suurimaks võimalikuks toetusmahuks on määratud 4000 eurot.
„See tähendab, et toetuse taotlejad peavad endiselt katma vähemalt 60 protsenti kuludest enda taskust, mis tähendab tuhandeid eurosid. Muidugi, pole ka garantiid, et küttesüsteemi vahetus prognoositud 8000 euro piiresse jääb. Nii omavalitsused kui eramajapidamised on pandud ääretult keerulise valiku ette. Kas leida raha ja vahetada küttesüsteemid enne järgmist perioodi või hakata kütte eest maksma üle kolmandiku enam. Mõlemad variandid nõuavad väljaminekuid, mis ületavad keskmist sissetulekut kordades.“
„Toasooja lisamaksustamist on Rahandusministeerium selgitanud sooviga karistada raiskavaid kütmisviise. Samas ei ole katelde väljavahetamise toetusskeem piisav. Kredexi sõnul on neil küttesüsteemide vahetuseks järgmisel aastal kokku ette nähtud 1,8 miljonit eurot. Majandusministeeriumi enda määruses on aga öeldud, et süsteemide vahetuse koguteotuse suurus peaks olema 4,4 miljonit eurot. Seni kuni riik ei leia piisavalt vahendeid isegi osaliseks lisakulude kompenseerimiseks, ei ole õige aeg ka kergitada maksude lisamise näol seniseid küttekulusid 38 protsenti,“ lõpetas Kadri Simson.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Jüri Ratas: Eesti vajab asepeaministrit regionaalpoliitika valdkonnas
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas rõhutas, et Eesti maapiirkondade ääremaastumine on jõudnud kriitilisele tasemele ning vajab riiklikku sekkumist. Võimaliku lahendusena pakub Ratas välja regionaalpoliitika valdkonnaga tegeleva asepeaministri ametikoha loomist.
„Eesti inimesed koonduvad aktiivselt Tallinna, Tartu ja teiste suuremate keskuste ümber, sest seal on säilinud töökohad, koolid, lasteaiad ning muu eluks vajalik. Väiksemates omavalitsustes väheneb jõuliselt elanike arv ning sellest tulenevalt ka maksutulu ja võimalused kohalikku elu arendada,“ selgitas Jüri Ratas. „Lisaks riigisisesele rändele liigub igal aastal tuhandeid meie inimesi ka välismaale paremat elu otsima.“
„Veel aasta eest räägiti aktiivselt omavalitsusreformi vajalikkusest, kuid täna on ebamugav teema laualt maas ja probleemi lihtsalt ignoreeritakse. Riigil on kohustus tagada inimväärne elu kõikjal Eestis ning on selge, et iseenesest ääremaastumine ei peatu. Järgmises valitsuses peab olema regionaalvaldkonnaga tegelev asepeaminister, kellel on kohustus ja reaalsed volitused vähendada piirkondlikku ebavõrdsust,“ pakkus Ratas välja.
„Läbimõeldud ja tulevikku vaatav regionaalpoliitika on Eesti riigi ja rahva jätkusuutlikkuse alus ning seetõttu peab valdkonna eest vastutama tugeva mandaadiga asepeaminister. Vabariigi Valitsus ei saa jätta meie omavalitsusi turumajanduse „nähtamatu käe“ reguleerida. Eesti on ühtne tervik ja kui ühel kurval päeval lahkub viimane inimene Vormsi saarelt, jõuab varem või hiljem kätte ka hetk, mil viimane inimene lahkub Tallinnast,“ lõpetas Ratas.
Keskkonnakomisjon arutab põlevkivi keskkonnatasude tõusu
Riigikogu keskkonnakomisjon korraldab täna koos riigieelarve kontrolli erikomisjoniga arutelu teemal: põlevkivisektori arengusuunad ja keskkonnatasud.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul peab keskkonnatasude eesmärk olema heastada ja vähendada loodusele tekitatud kahju. „Tasude tõstmine peab olema hästi läbi kaalutletud ja põhjendatud, et saavutada keskkonnahoid, mitte vaid hetkeline riigieelarve täitmine,“ rõhutas Vakra. Ta lisas, et probleem on aktuaalne ja avalikkusele on vaja anda asjatundlikke selgitusi.
Arutelu käigus on kavas kuulata ära Riigikontrolli esindajate seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud annavad selgitusi nende poolt teostatud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.
2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot. 74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted. 83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia, 11% Viru Keemia Grupilt ja 3% Kiviõli Keemiatööstuselt ning 3 teistelt ettevõtetelt.
Arutelule on kutsutud peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Riigikogu pressiteenistus
