Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu väliskomisjon kohtus Šveitsi kolleegidega

Riigikogu väliskomisjon kohtus neljapäeval Šveitsi parlamendi ülemkoja väliskomisjoni delegatsiooniga, kohtumisel tulid kõne alla kahepoolsed suhted ja nende edasiarendamise võimalused eeskätt majanduskoostöö vallas. Samuti puudutati rahvusvaheliselt aktuaalseid küsimusi alates sündmustest Ukrainas kuni islamiäärmusluse kasvuni Lähis-Idas.

“Eesti ja Šveitsi suhted on arenemas heas positiivses rütmis, kusjuures nii kaubavahetus kui investeeringud on tõusujoones,” ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Ta lisas, et mõlemad riigid teevad tihedat koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO-s.

„Samas on selge, et senine maailmakord on sattunud väga suure surve all. Ajad on väga dünaamilised ning ohud läänemaailma väärtusruumile aina kasvavad. Seepärast on eriti oluline koostöö ja üksmeele tugevdamine sarnaselt mõtlevate demokraatlike riikide vahel,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson lisas, et väikeriigid nagu Eesti ja Šveits saavad anda kindlasti oma panuse rahvusvahelise arutelu suunamisel, sest mõlema riigi huvides on vältida vastuolude kasvu ettearvamatuteks konfliktideks.

Väliskomisjoni liikmetest osalesid kohtumisel lisaks Mihkelsonile Imre Sooäär, Barbi Pilvre, Enn Eesmaa ja Andre Sepp.

Šveitsi parlamendi ülemkoja väliskomisjoni võttis vastu ka Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Vaata fotosid siit ja siit.

 

Riigikogu väliskomisjon kohtus Šveitsi kolleegidega

Riigikogu väliskomisjon kohtus neljapäeval Riigikogus Šveitsi parlamendi ülemkoja väliskomisjoni delegatsiooniga. Kohtumisel tulid kõne alla kahepoolsed suhted ja nende edasiarendamise võimalused eeskätt majanduskoostöö vallas. Samuti puudutati rahvusvaheliselt aktuaalseid küsimusi alates sündmustest Ukrainas kuni islamiäärmusluse kasvuni Lähis-Idas.
“Eesti ja Šveitsi suhted on arenemas heas positiivses rütmis, kusjuures nii kaubavahetus kui investeeringud on tõusujoones,” ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.Ta lisas, et mõlemad riigid teevad tihedat koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜROs.

„Samas on selge, et senine maailmakord on sattunud väga suure surve all. Ajad on väga dünaamilised ning ohud läänemaailma väärtusruumile aina kasvavad. Seepärast on eriti oluline koostöö ja ühismeele tugevdamine sarnaselt mõtlevate demokraatlike riikide vahel,“ ütles Mihkelson ja rõhutas, et “väikeriigid Eesti ja Šveits saavad siin anda kindlasti oma panuse rahvusvahelise arutelu suunamisel, sest meie mõlemi huvides on vältida vastuolude kasvu ettearvamatuteks konfliktideks.”
Väliskomisjoni liikmetest osalesid kohtumisel lisaks Mi8hkelsonile, Imre Sooäär, Barbi Pilvre, Enn Eesmaa ja Andre Sepp.

Šveitsi parlamendi ülemkoja väliskomisjoni võttis vastu ka Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Vaata fotosid: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Valiskomisjon/30102014/
https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu+esimees+Eiki+Nestor/30102014/
 

Jüri Ratas: Riigikogu valimiste põhiteemaks on Eesti elanike arvu tõus

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas rõhutas tänases Vikerraadio saates Opositsioonitund, et lähenevate Riigikogu valimiste põhiteemaks on sündide arvu suurendamine ja inimeste väljarände pidurdamine.

„Eesti on viimased kakskümmend aastat valdavalt õiges suunas edasi liikunud, kuid kahjuks on meie rahvaarv endiselt langemas. Kuni me pole suutnud pidurdada väljarännet ning taastada positiivset loomulikku iivet, ei saa ükski poliitik olla Eesti arenguga lõpuni rahul,“ lausus Ratas. „Seetõttu tuleb kõigil erakondadel pakkuda valimistel välja omapoolseid ettepanekuid rahvastikukriisi lahendamiseks. Sealhulgas on kindlasti vaja suurendada ühiskonna sidusust.“

„Loomulikult on siinkohal oluline roll Eesti majanduskasvul ja ettevõtluskeskkonnal, kuid kõige tähtsam on näha numbrite taga inimest. See tähendab, et nii majandus- ja maksupoliitika kui ka sotsiaalpoliitika peab keskenduma Eesti inimeste heaolu ja turvatunde tõstmisele. Riigil tuleb tagada inimväärne sissetulek kõigile tublidele tööinimestele, peredele ja eakatele ning on selge, et vajame selleks põhjalikku maksureformi,“ selgitas Jüri Ratas.

„Kindlasti tuleb järgmisel valitsusel oluliselt vähendada ka ühiskondlikku ja piirkondlikku ebavõrdsust. Me vajame tugevat ja toimivat regionaalpoliitikat, mitte naiivset usku, et küll turumajanduse „nähtamatu käsi“ Eesti elu õiges suunas reguleerib. Viimasel juhul jätkub selgelt inimeste väljaränne ning maapiirkondade ääremaastumine, mida Eesti suurune riik endale lubada ei saa,“ rõhutas Ratas. „Piltlikult öeldes – kui ühel päeval lahkub viimane inimene Vormsi saarelt, siis lahkub varem või hiljem viimane inimene ka Tallinna linnast.“
 

Mikko: Moldova väärib Euroopa Liidu liikme staatust

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) delegatsiooni Moldova visiidi läbiv teema oli parlamendivalimised 30. novembril, mil rahvas otsustab, kas jätkata Euroopa-suunalist lõimumist või tihendada koostööd Venemaaga.

Kohtumistel Moldova parlamendisaadikutega tunnustas ELAK-i aseesimees Marianne Mikko Moldovat kui Euroopa Liidu idapartnerluse edulugu.

„Moldova väärib Euroopa Liidu liikme staatust, ent olukord enne parlamendivalimisi on karm: Vene rahaga loodud populistlikud parteid koguvad Moldovas jõudsalt toetust,“ ütles Mikko, kes on ka Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni endine juht.

ELAK-i esimehe Kalle Pallingu sõnul on järgmisel nädalal Riigikogul kavas Euroopa Liidu ja Moldova vahelise assotsiatsioonilepingu eelnõu lõpphääletus. Pallingu hinnangul on see oluline samm poliitiliste ja majanduslike suhete arendamisel EL-i ja Moldova vahel.

Pärast ametliku visiidi lõppu ühines Marianne Mikko Moldova välisminister Natalia Ghermani kutsel ringsõidule, et teha kampaaniat Euroopa Liidu toetuseks Moldova väikelinnades ja külades.

Riigikogu delegatsioonis oli veel ELAK-i liige Liisa-Ly Pakosta.

Fotod kohtumistelt 

Riigikogu pressiteenistus

 

Mikko: Moldova väärib Euroopa Liidu liikme staatust

Riigikogu pressiteenistus

 

Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
[email protected]

Mikko: Moldova väärib Euroopa Liidu liikme staatust

Riigikogu pressiteenistus

 

Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
[email protected]

Vakra: jäätmemajandus vajab Riigikontrolli audit

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikontrollile ettepaneku põhjalikult auditeerida viimase kümnendi jäätmehoolduse arenguks eraldatud vahendite sihipärast kasutamist ja efektiivsust. Selle põhjal töötatakse välja konkreetsed järeldused ja ettepanekud.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra selgituste kohaselt on jäätmemajanduse korraldamisel tõesti esile kerkinud rida probleeme, mille lahti arutamiseks tuleb astuda otsustavaid samme.
 

„Viimasel ajal on kõik komisjonis käinud jäätmemajandusega seotud osapooled toonud esile probleemid seoses riigi investeeringutega jäätmevaldkonda. Õigustatud on teatud omavalitsuste mure seoses varasemate ebamõistlike investeerimisotsuste tasuvusega. Samas on lubamatu Tallinna linnavalitsuse soov kehtestada elanikele prügimaks, et katta varjatult aina suurenevaid eelarve kulusid. Riigikontroll võiks anda omapoolse hinnangu,“ ütles Vakra.

Keskkonnakomisjon soovib saada täit ülevaadet prügilate ja jäätmejaamade rajamise programmi ning nende tegevuse rahastamise kohta, lisas Vakra. 

Lisainfo: Rainer Vakra, 58002828

Riigikogu pressiteenistus

06.10. – 09.10. 2014 õiguskomisjonis

Esmaspäeval (06.10) valmistab õiguskomisjon esimeseks lugemiseks ette Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE). Eelnõud on oodatud tutvustama justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõu vastutav ametnik on Linnar Liivamägi ([email protected], tel 6316457). Vastutav riigikogu liige määratakse eelnõule esimese lugemise käigus.

Peale selle kujundab komisjon esmaspäeval arvamuse määruse eelnõu suhtes, millega luuakse ELi Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL).

Kultuuriministeeriumi palvel kujundatakse seisukoht Harju-Risti mündileiu omandikuuluvuse küsimust puudutavas osas.

 

Riigikogus meenutatakse 20 aasta möödumist Vene vägede lahkumisest

 

Pühapäeval peetakse Riigikogus kõrgete riigijuhtide osalusel kõnekoosolek meenutamaks Vene vägede lahkumist Eestist 20 aastat tagasi ning selle sündmuse olulisust tänasele päevale.

Sõnavõttudega esinevad president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Eiki Nestor, toonane peaminister Mart Laar, Eesti suursaadik Venemaal ja toonane pealäbirääkija Jüri Luik, toonane Eesti Kaitsejõudude peastaabi ülem, kindral Ants Laaneots ning toonane Eesti diplomaat Eerik-Niiles Kross.

Kõnekoosolekut juhatab Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kelle sõnul on plaanis tagasivaatena 20 aastat tagasi toimunud sündmustele arutada nende tähendust tänase Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujunemisele. 

Pühapäeva keskpäeval algavat kõnekoosolekut Riigikogu Valgest saalist kannab oma portaalis üle Eesti Rahvusringhääling, otseülekannet saab jälgida ka Riigikogu kodulehel siit.

 

Mihkelson tutvus olukorraga Donetski oblastis

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson külastas Ukraina visiidi käigus teisipäeval Kramatorski linna Donetski oblastis, kus veel mõni nädal tagasi käisid lahingud Ukraina valitsusvägede ja terroristide vahel.

“Külastuse eesmärgiks oli tutvuda olukorraga Ida-Ukrainas, suhelda inimestega ning vaadelda äsjase lahingutegevuse tekitatud kahju,” ütles Mihkelson. Tema sõnul on olukord Donetski oblastis jätkuvalt pingeline, rääkimata aktiivsest lahingutegevusest mitme strateegiliselt olulise linna, sealhulgas oblastikeskuse pärast.

“Pärast kaht kuud terroristide käest Ukraina võimude kontrolli alla naasnud Kramatorsk on tänaseks pöördumas tagasi normaalse elu juurde. Samas on 160 000 elanikuga linnas mitmel pool näha lahingutegevuse jälgi. Ka linnaelanikud, kellega mul õnnestus rääkida, on endiselt hirmul ning soovivad rahu ja võimalikult kiiresti nendega juhtunu unustada,” kirjeldas Mihkelson Kramatorskis nähtut. Ta lisas, et linnas on kõikjal näha Ukraina lipuvärve ja riigi ühtsust rõhutavaid loosungeid.

“Paljudele kohalikele elanikele on toimunu arusaamatu ning valdav enamik soovivad rahuliku elu taastumist Ukraina riigivõimu juhtimisel. Niinimetatud separatistides nähakse sageli lihtsalt bandiite, kes näiteks Kramatorskis röövisid autopoode ja tekitasid tõsist kahju linna toimimisele,” ütles Mihkelson.