Rahanduskomisjoni töökava Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädalal
Esmaspäev, 3. november kell 11. 00 ruumis L 241
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu. (715 OE). Esimene lugemine
3. Rahandusministeeriumi ülevaade ettevalmistatavatest eelnõudest
4. Eesti Panga ülevaade euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori arengust
5. Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve eelnõu (730 SE). Teine lugemine.
Osaleb majandus- ja taristuminister Urve Palo
6. Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE).
Teine lugemine
7. Info
Teisipäev, 4. november kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve eelnõu (730 SE). Teine lugemine.
Osaleb tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
2. Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise aruandest ja Riigikontrolli taotlusest 2015. aasta riigieelarve eelnõu kohta. Osaleb riigikontrolör A. Karis
3. Info
Neljapäev, 6. november kell 14.00 ruumis L241
1. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmine“ eelnõu (734 OE). Teine lugemine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (725 SE). Teine Lugemine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve eelnõu (730 SE). Teine lugemine.
Osalevad KOV liitude esindajad.
3. Info
Mihkelson: Vene vägede lahkumine 20 aastat tagasi lõpetas Eesti jaoks II maailmasõja
Pühapäeval Riigikogus Vene vägede väljaviimist meenutanud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Vene okupatsioonivägede lahkumine 31. augustil 1994. aastal lõpetas Eesti jaoks Teise maailmasõja ning tõi lõpliku vabaduse taas ise otsustada oma tuleviku ja julgeoleku üle.
„Eriti tänases keerulises maailmas, kus käib taas sõda Euroopas, on toonast sündmust võimatu üle hinnata,“ märkis Mihkelson. „Eesti-Vene suhetes olid 1990ndate aastate alguses suured pinged ning meid ähvardati kõikide, sealhulgas ka sõjaliste mõjutusvahenditega. Eestil olid aga juba siis väga head sõbrad ja liitlased, kelle toel me saavutasime lõpuks ikkagi soovitud tulemuse,“ jätkas Mihkelson.
Vene vägede lahkumist meenutanud kõnekoosolekut juhtinud Mihkelson tsiteeris toonast presidenti Lennart Meri. „31. augustil 1994 ütles president Lennart Meri Maarjamäel Vene okupatsioonivägede lahkumise puhul peetud kõnes: “…Pöördun Eesti sõprade poole välismaal üleskutsega hoiduda illusioonist, nagu oleks okupatsioonivägede lahkumisega “Balti küsimus” leidnud lõpliku lahenduse. Balti küsimus jääb ka edaspidi päevakorda. Me vajame teie abi oma rahvusliku julgeoleku tagamiseks, Eesti täielikuks integreerimiseks Läänemaailma demokraatiasse ja vabaturumajandusse. Oleme teie usaldusväärsed liitlased, sest Eesti on osa samast kultuurist ja samast maailmast. Me vajame teie jätkuvat toetust, vahest isegi suuremat toetust just nüüd, kus tulevik näib kindlustatuna ja vähem dramaatilisena.””
Mihkelson märkis, et Eesti kasutas edaspidi tõesti oma võimalused ära parimal võimalikul moel, kuuludes tänaseks võimsaimasse sõjalisse liitu ning Euroopa Liitu. “Eesti julgeolekul on täna parim võimalik tagatis, mida üks väike ja demokraatlik Euroopa riik võiks omada. Meil on rohkem liitlasi ja sõpru kui kunagi varem meie ajaloos,” ütles Mihkelson. Samas lisas ta, et just eelolevad päevad kujunevad väga oluliseks meie julgeoleku jätkuval kindlustamisel, pidades silmas nii USA presidendi Barack Obama visiiti Eestisse kui ka NATO Walesi tippkohtumist.
Vene vägede lahkumise 20 aastapäeva kõnekoosolekul esinesid sõnavõttudega president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Eiki Nestor, toonane peaminister Mart Laar, Eesti suursaadik Venemaal ja toonane pealäbirääkija Jüri Luik, toonane Eesti Kaitsejõudude peastaabi ülem, kindral Ants Laaneots ning toonane Eesti diplomaat Eerik-Niiles Kross.
Mihkelson: Vene vägede lahkumine 20 aastat tagasi lõpetas Eesti jaoks II maailmasõja
Pühapäeval Riigikogus Vene vägede väljaviimist meenutanud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Vene okupatsioonivägede lahkumine 31. augustil 1994. aastal lõpetas Eesti jaoks Teise maailmasõja ning tõi lõpliku vabaduse taas ise otsustada oma tuleviku ja julgeoleku üle.
„Eriti tänases keerulises maailmas, kus käib taas sõda Euroopas, on toonast sündmust võimatu üle hinnata,“ märkis Mihkelson. „Eesti-Vene suhetes olid 1990ndate aastate alguses suured pinged ning meid ähvardati kõikide, sealhulgas ka sõjaliste mõjutusvahenditega. Eestil olid aga juba siis väga head sõbrad ja liitlased, kelle toel me saavutasime lõpuks ikkagi soovitud tulemuse,“ jätkas Mihkelson.
Vene vägede lahkumist meenutanud kõnekoosolekut juhtinud Mihkelson tsiteeris toonast presidenti Lennart Meri. „31. augustil 1994 ütles president Lennart Meri Maarjamäel Vene okupatsioonivägede lahkumise puhul peetud kõnes: “…Pöördun Eesti sõprade poole välismaal üleskutsega hoiduda illusioonist, nagu oleks okupatsioonivägede lahkumisega “Balti küsimus” leidnud lõpliku lahenduse. Balti küsimus jääb ka edaspidi päevakorda. Me vajame teie abi oma rahvusliku julgeoleku tagamiseks, Eesti täielikuks integreerimiseks Läänemaailma demokraatiasse ja vabaturumajandusse. Oleme teie usaldusväärsed liitlased, sest Eesti on osa samast kultuurist ja samast maailmast. Me vajame teie jätkuvat toetust, vahest isegi suuremat toetust just nüüd, kus tulevik näib kindlustatuna ja vähem dramaatilisena.””
Mihkelson märkis, et Eesti kasutas edaspidi tõesti oma võimalused ära parimal võimalikul moel, kuuludes tänaseks võimsaimasse sõjalisse liitu ning Euroopa Liitu. “Eesti julgeolekul on täna parim võimalik tagatis, mida üks väike ja demokraatlik Euroopa riik võiks omada. Meil on rohkem liitlasi ja sõpru kui kunagi varem meie ajaloos,” ütles Mihkelson. Samas lisas ta, et just eelolevad päevad kujunevad väga oluliseks meie julgeoleku jätkuval kindlustamisel, pidades silmas nii USA presidendi Barack Obama visiiti Eestisse kui ka NATO Walesi tippkohtumist.
Vene vägede lahkumise 20 aastapäeva kõnekoosolekul esinesid sõnavõttudega president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Eiki Nestor, toonane peaminister Mart Laar, Eesti suursaadik Venemaal ja toonane pealäbirääkija Jüri Luik, toonane Eesti Kaitsejõudude peastaabi ülem, kindral Ants Laaneots ning toonane Eesti diplomaat Eerik-Niiles Kross.
Eiki Nestor: Vene vägede lahkumise lepingute ratifitseerimine ei kulgenud vaidlusteta
Riigikogu esimees Eiki Nestor meenutas pühapäeval Riigikogu Valges saalis Vene vägede lahkumisele pühendatud kõnekoosolekul 20 aastat tagasi Riigikogus ja laiemalt poliitikas toimunud sõnavõtte Vene vägede lahkumise lepingute ratifitseerimisega seoses.
„Poliitiline poleemika toona käis selle ümber, kas president Lennart Meril oli üleüldse õigus Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga sellised lepingud sõlmida, kuna valitsus polnud talle selleks volitusi andnud,“ rääkis Nestor. Nestor meenutas toonaseid sündmuseid nii oma mälestustest kui luges selleks läbi ka ligi 100 lehekülge Riigikogu stenogrammi.
Augustis 1994. aastal, mil Vene väed Eestist lahkusid, käis Riigikogu täiskogu erakorraliselt koos, kuid toonane Riigikogu 7. koosseis neid niinimetatud juulileppeid ei ratifitseerinud. Lepingud jõudsid Riigikokku ratifitseerimisele 1. augustil 1995. aastal, mil need esitas juba kolmas valitsus pärast juulilepete sõlmimist 1994. aastal.
Nestor meenutas, et lõpphääletusel ei olnud rahvasaadikud sugugi kõik Vene vägede lahkumise lepingu ratifitseerimise poolt, 10 oli vastu.
„Ja keegi Eiki Nestor küsis nii siin, Valges saalis, kui Riigikogu koridorides ja puhvetis, kuidas te põhimõtteliselt saate olla sellise lepingu vastu,“ rääkis Nestor.
Riigikogus peeti pühapäeval kõnekoosolek meenutamaks Vene vägede lahkumist Eestist 20 aastat tagasi ning selle sündmuse olulisust tänasele päevale.
Sõnavõttudega esinesid ka president Toomas Hendrik Ilves, toonane peaminister Mart Laar, Eesti suursaadik Venemaal ja toonane pealäbirääkija Jüri Luik, toonane Eesti Kaitsejõudude peastaabi ülem, kindral Ants Laaneots ning toonane Eesti diplomaat Eerik-Niiles Kross.
Kõnekoosolekut juhatas Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Riigikogu ja Pihtla valla korvpallikohtumine avas uue spordikeskuse Saaremaal
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas rõhutas Saaremaal Pihtla vallas, et uue spordikeskuse avamine näitab valla elujõudu ja on suunatud pilguga tulevikku.
Spordikeskuse avas Riigikogu ja Pihtla valla meeskondade omavaheline kohtumine korvpallis, mille võitis Riigikogu tulemusega 52:41. Riigikogu meeskonnas mängisid Jüri Ratas, Remo Holsmer, Riho Kangur, Kalle Laanet, Ott Lumi, Indrek Saar, Rainer Vakra ja Rannar Vassiljev.
Pihtla spordikeskuse sportliku päeva sisustasid nii korvpalli kui ka võrkpallikohtumised kohalike ja külalisvõistkondade vahel.
Riigikogu pressiteenistus
Aivar Riisalu: Pangateenuste kadu kiirendab Eesti maaelu vaikset hääbumist
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon annab tuleval nädalal peaminister Taavi Rõivasele üle arupärimise, milles oodatakse vastuseid Eestis opereerivate pankade ümber kerkinud küsimustele. Eesti suuremad pangad on viimastel aastatel tõmmanud oma kulusid kokku, vähendades muuhulgas nii kontorite, sularahaautomaatide, aga ka pakutavate teenuste arvu. Riigikogu liikme Aivar Riisalu sõnul on Eestis toimumas tõsisem maaelu väljasuretamine.
„Swedbanki teade, et nad lõpetavad 9. juunil Haapsalu kontoris sularahatehingud, on tegelikkuses vaid järjekordne samm maaelu suretamise suunas. Üha enam näeme, et kogu Eesti elu koondub Tallinnasse ja selle ümberkaudsetesse valdadesse. Ettevõtjad ei näe maapiirkondade arendamisel ja toetamisel mõtet ning kolivad pealinna või selle ümbrusesse. Inimestel ei jää midagi üle ning peavad töö nimel sama sammu tegema. Maaelu hääbub täielikult,“ sõnas Riigikogu liige Aivar Riisalu.
Riisalu lisas: „Erakapitali ei saa sundida teenust osutama, kui ta seda ei soovi. Riigi regionaalpoliitika seisukohast on aga oluline, et teenused ja sularaha oleksid inimestele igal pool võimalikult kättesaadavad. Regionaalpoliitiline plaan meie tänasel valitsusel aga kahjuks puudub, ära kaotati ju isegi vastav minister. Tundub, et valitsus on rahul seisuga, kus maal puudub postkontor, pood, apteek ning võimalus saada ka sularaha.“
„Pankade temaatika on seda valusam, et me kõik teame, milline kasum Eestist välja rändab. Peaminister rõõmustas, kui Swedbank teatas, et hakkab edaspidi 60 protsenti Eestis teenitud kasumist dividendidena välja maksma. Mida on siin rõõmustada, kui dividendilt makstav tulumaks jääb küll Eestisse, aga enamik mitmekümnetesse miljonitesse eurodesse küündivast kasumist läheb riigist välja? Need kümned miljonid võiksid hoopis meie langevat majandust turgutada,“ lõpetas riigikogulane.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik
Laine Randjärv külastab viit maakonda
Riigikogu aseesimees Laine Randjärv külastab sel nädalal tööalaselt viit maakonda – Pärnu, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Tartu maakonda.
„Kohtudes inimestega Eesti erinevates maakondades on mul võimalik saada parem ülevaade nende soovidest ja muredest kui Toompeal olles. Kohtumistelt olen saanud palju ettepanekuid ja ideid, mida võtan arvesse oma igapäevatöös,“ ütles Randjärv.
Esmaspäeval on Randjärv töövisiidil Pärnumaal, kus peab väärtuskasvatuse loengu Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis ja Pärnu kutsehariduskeskuses ning kohtub Pärnu eakate avahoolduskeskuses kohalike elanikega ja samuti Pärnu linnavalitsuse saalis sealsete rahvusvähemuste seltside esindajatega.
Teisipäeval on Randjärv Jõgevamaal, kus ta külastab Puurmani lasteaeda Siilipesa, Puurmani mõisakooli ning kohtub Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševiga.
Kolmapäeval toimuval Viljandimaa ringsõidul külastab Randjärv Olustvere teenindus-ja maamajanduskooli ning Viljandi maakonnahaiglat, annab väärtuskasvatuse tunni Viljandi riigigümnaasiumis ning on kohtumisel Eakate ülikoolis Viljandi linnaraamatukogu saalis.
Neljapäeval on Randjärv Valgamaal, kus ta annab ühiskonnaõpetuse tunni Valga vene gümnaasiumis ning kohtub Puuetega inimeste koja ruumes venekeelse elanikkonnaga ja samuti Puka rahvamajas kohaliku elanikega.
Reedese Tartumaa visiidi käigus külastab Randjärv Tartu kutsehariduskeskust, jalatsitootmise ettevõtet Samelin ja mitmeid teisi ettevõtteid.
Riigikogu pressiteenistus
Riigikogu eelinfo 3. – 9. veebruarini
Nädalal 3. – 9.02.2014 istungeid ei toimu.
Esmaspäev, 3. veebruar
Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma annab tänukirjad Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijatele (Valge saal).
Kell 14 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Saksamaa suursaadiku Christian Schlaga’ga.
Kell 15.15 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Läti peaministri Laimdota Straujumaga.
Kell 15.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub EL-i projekti raames ukrainlastega, kes on pärit erinevatest riikidest.
Teisipäev, 4. veebruar
Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Austria suursaadiku Renate Kobleriga.
Kell 14 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. klassi õpilastega.
Neljapäev, 6. veebruar
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on ringsõidul Põlvamaal. Ratas kohtub Põlva valla juhtidega, külastab Karilatsi kalamajandit ja Põlva päevakeskust ning annab ühiskonnaõpetuse tunde Räpina Ühisgümnaasiumis ja Põlva Ühisgümnaasiumis.
Reede, 7. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 10: Eesti seisukohad 10. veebruaril toimuval välisasjade nõukogu istungil ja 11. veebruaril toimuval EL-i üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Paet; ülevaade Euroopa Komisjoni tegevusest eesolevate Euroopa Parlamendi valimiste valguses, kutsutud Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei.
Kell 10 – 13.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ja põhiseaduskomisjoni liige Neeme Suur osalevad Balti parlamentide sisejulgeoleku ümarlaual “Baltic civil security: looking ahead in risk assessment, crisis prevention and management”. Mati Raidma teeb avakõne ja juhib ümarlauda (konverentsisaal).
Pühapäev, 9. veebruar
Kell 18 – Riigikogu aseesimees ja Eesti Võimlemisliidu president Laine Randjärv peab kõne rahvusvahelise iluvõimlemisvõistluse Miss Valentine 2014 pidulikul lõpetamisel (A. Le Coq spordimaja Tartus).
Välislähetused
4. – 6. veebruar
Riigikogu liikmed Rannar Vassiljev, Urve Palo, Remo Holsmer, Kalev Kallo ja Sven Sester osalevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisel parlamentaarsel seminaril Pariisis. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ning liikmed Rannar Vassiljev ja Remo Holsmer võtavad osa OECD maksuküsimuste parlamentaarse rühma esimesest kohtumisest (first meeting of the OECD Parliamentary Group on Tax Matters).
5. – 13. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ja liige Sven Mikser osalevad NATO PA kaitse-ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil Ameerika Ühendriikides. Komitee istungi käigus külastatakse Nellise õhuväebaasi, kus tutvutakse baasi tegevusvaldkondade ja harjutusvõimalustega. Washingtonis toimuvad kohtumised Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade sekretäri Victoria Nulandi ning kaitseministeeriumi Euroopa ja NATO suuna juhi Jim Towsendiga. Kavas on arutada hetkel Afganistanis toimuvat, Ühendriikide kaitsealaseid prioriteete ja osalemist NATO ühisoperatsioonides ning atlandiüleseid suhteid. Istungi viimasel päeval toimub ümarlaud mõttekodade esindajatega Iraani tuumaläbirääkimiste, küberkaitse, Süüria konflikti jt teemadel.
6. – 11. veebruar
Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär osaleb VLPA plenaaristungil Ammanis, Jordaanias.
Riigikogu pressiteenistus
Eesti toetab kilekottide kasutamise vähendamist
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas omapoolsete märkustega EL-i direktiivi eelnõu, millega muudetakse kehtivat pakendite- ja pakendijäätmete direktiivi, et vähendada õhukeste plastkandekottide kasutamist.
„Oleme kilekottide kasutamise vähendamise poolt, aga rakendatavad abinõud peavad olema mõistlikud ja ei tohi tarbijatele ega kaupmeestele tekitada lisaprobleeme. Kui näiteks asendada õhukesed puu- ja köögiviljade kilekotid paberkottidega, siis see võib olla loodusele koormavam kui kilekotid,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas. Ta lisas, et ennetava tegevuse kõrval peaksid liikmesriigid jätkuvalt tähelepanu pöörama ka pakendijäätmete kogumise süsteemi toimimisele.
EL-is kasutatakse keskmiselt 189 kilekotti inimese kohta aastas, liikmesriigiti jaotub see ebaühtlaselt. Plastkandekottide kasutamist on edukalt vähendatud Saksamaal, Iirimaal, Slovakkias, Ungaris ja Suurbritannias. Euroopa Komisjoni hinnangul peab kehtestama rangemad abinõud üle Euroopa.
Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on välja toodud, et 2010. aastal kasutati Eestis 466 kilekotti inimese kohta, mille põhjal on Eesti üks enim raiskav EL-i riik. Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul kasutatakse Eestis 38 tasulist plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud kilekotti aastas.
„Hetkel ei ole kilepakendite kasutamise statistika piisavalt usaldusväärne ja ka direktiivi kohaldamisala vajab täpsustamist. Enne direktiivi jõustumist peame teadma, milliste kilekottide kasutamist me piirame, kui palju neid on praegu ringluses ja mis on alternatiiv kilekottidele,“ ütles Aas. Ta täiendas, et direktiivi ülevõtmiseks peab jääma piisav aeg. Eesti seisukohalt peaks siseriiklike lahenduste rakendamiseks jääma vähemalt kolm aastat.
Direktiivi eelnõu näeb ette, et liikmesriigid rakendavad abinõusid kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustamist.
„Probleem ei ole mitte kilekottides, vaid keskkonnakahjuliku prahi tekkimises. Kui me ei viska kilekotte merre või metsa alla, vaid taaskasutame neid, siis vähendame jäätmete teket ja seeläbi vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Plasti toormekasutajad võiksid mõelda ka kilekottide kokkuostu korraldamisele, siis tekiks inimestel motivatsioon loodust säästa,“ ütles Aas.
2010. aastal visati EL-is ära üle kaheksa miljardi kilekoti. Need kotid kuhjuvad keskkonnas, eriti mereprahina, ja sellest on saanud ülemaailmne probleem.
Riigikogu pressiteenistus
Kell 13 riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma osaleb ja esineb sõnavõtuga Valgas Paju lahingu ning Valga vabastamise 95. aastapäeva tähistamisel
