Kultuurikomisjon peab vajalikuks spordipoliitika põhialuste vastuvõtmist
Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes spordipoliitika põhialuste väljatöötamine kuni aastani 2030.
Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik rõhutas, et eduka spordipoliitika tagab riigi ja omavalitsuste süsteemne toetus nii võimaluste loomise kui ka rahaliste vahendite eraldamise kaudu. „Toimiva spordipoliitika väljatöötamine eeldab tihedat koostööd spordiringkondadega. Just see loob tugeva aluse püstitatud eesmärkide elluviimiseks,“ ütles Luik. Tema sõnul on vaja erilist tähelepanu pöörata noorte sportlike väärtushinnangute kujundamisele ja sportimisvõimaluste loomisele. Luik lisas, et järgmise nädala neljapäeval Paides toimuv spordikongress annab hea võimaluse kaasata spordilembe rahvas dokumendi väljatöötamisse ja vastuvõtmisele veel selle Riigikogu koosseisu poolt. Spordipoliitika põhialused on oluline dokument, mis on aluseks nii valitsusele kui ka Riigikogule tegevuse korraldamisel ja otsuste langetamisel spordivaldkonnas.
Komisjoni istungil toimunud arutelu käigus keskenduti spordikorralduse nõrkuste ja arengut takistavate asjaolude analüüsile. Käsitleti nii koolide spordikorraldust, spordiklubide tegevust, treenerite kvalifikatsiooni ja nende töö tasustamist, samuti kohalike omavalitsuste panust. Spordipoliitika kujundamisel ei saa mööda vaadata ka vastuoludest spordiorganisatsioonide eesmärkide ja rahaliste võimaluste vahel. Neid kummitab pikaajalise kindlustunde puudumine spordi rahastamisel. Spordi killustatud projektipõhine rahastamine pärsib tegevuse edukat arendamist. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus paneb oma piirid ja jätab osa soovijaid võimalustest ilma.
Spordipoliitika põhialustes määratakse kindlaks Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad. Dokumendi koostamisel seostatakse spordivaldkond järgmiste valdkondadega: tervis, kultuur, haridus, turism, teadus, pered, noored, eakad, kodanikuühendused, regionaalareng, keskkonnahoid, maaelu ja transport. Parema sidususe saamiseks on arvesse võetud ka kolme riikliku arengukava eesmärke. Need on seotud riigi konkurentsivõime, säästva arengu ja julgeolekupoliitikaga. Ühtlasi on kavandatav dokument valitsusele spordi arengukava ja sellega seotud rakendusplaanide koostamise aluseks.
Kultuurikomisjoni istungil andsid selgitusi dokumenti koostava töörühma esindajatena kultuurministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ja EOK asepresident Toomas Tõnise.
Riigikogu pressiteenistus
Mihhail Korb: näitame Euroopale kogu oma palet
Eesti on tubli väikeriik, kuid ka Euroopa Liidu suunal on aeg tunnistada oma probleeme ja neist adekvaatselt rääkida, ütles riigikogu õiguskomisjoni liige Mihhail Korb riigikogus Euroopa Liidu poliitika ülevaatel kõnega esinedes.
“Ärme ilustame end Euroopa Liidu ees, vaid räägime avatult ka meie probleemidest,” sõnas Korb. “Tegemist ei ole virisemisega, nagu valitsevad erakonnad püüavad näidata, vaid kriitikaga, millest rääkides ka meie ise kokkuvõttes võidame.”
Korb tõi muuhulgas näiteks Euroopa abifondile esitatud Eesti vaeste kohta tegelikkust moonutavaid andmed, mille tõttu saab Eesti Euroopa Abifondilt Enim Puudustkannatavate Isikute Jaoks (FEAD) vähem abi, kui oleks võimalik olnud saada.
Segadust on külvanud ka olukord piiril. Eesti peab kaitsma tükikest Euroopa Liidu välispiiri, kuid tänaseks on selgunud, et meil ei ole piisavalt piirivalvureid ja tagatipuks on piir suures ulatuses võssa kasvanud. Tulemuseks on ebaseaduslikud piiriületused, mis tipnesid Eston Kohveri röövimisega.
“Valitsus peaks kõigepealt endale selgeks tegema, mis piiril toimub ja andma sellest Euroopa Liidule adekvaatse ülevaate, sest koostöös Euroopa Liiduga suudame me piiri kindlasti paremini kindlustada, kui üksi riigieelarvest sente lugedes,” sõnas Korb.
Eesti püüab Korbi hinnangul Euroopa Liidus välja paista oivikuna ja jätta muljet, et riigis on kõik hästi. “Meil on rohkem võita, kui me räägime asjadest nii, nagu need tegelikult on,” kinnitas riigikogu liige.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Barbi Pilvre: Euroopa Liit peab olema võrdsete klubi
Pressiteade
4. november
Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre kinnitas täna riigikogus peetud arutelul, et Suurbritannia peaministri idaeurooplasi halvustavate seisukohtade valguses on põhjust üle korrata, et Euroopa Liit peab olema võrdsete liikmete klubi.
„Jälgime suure huviga Suurbritannia tegevust ja juhtpoliitikute mõtteavaldusi. Idaeurooplastena lähevad peaminister David Cameroni sõnad meile vägagi korda: kas Euroopa Liit on võrdsete liikmete organisatsioon või käib selge vahetegemine klubi vanimate olijate ja uute liikmete vahel,“ märkis parlamendi väliskomisjoni kuuluv Pilvre. Tema kinnitusel ei saa kuidagi rahul olla avaldustega, mis kutsuvad piirama tööjõu vaba liikumist. „Milliseks kujuneb Euroopa Liit, kui Ühendkuningriigid hakkavad tõkestama tööjõu vaba liikumist ning kui britid korraldavad referendumi Euroopa Liidu liikmelisuse osas,“ sõnas Pilvre.
Pilvre hinnangul võiksid eestlased ennast Euroopas tunnetada rohkem subjektidena, seespoolsetena. „Ei ole nii, et kui keegi läheb Euroopa Parlamenti, siis ta läheb nagu näidendis vasakule ära, Euroopasse,“ rääkis Pilvre. „Eesti on täna Euroopas, meie oleme eurooplased. Kui me ennast ise nii ei identifitseeri, siis on seda raske nõuda ka Euroopa Liidu kui klubi vanematelt olijatelt. Ja meil on postsovjetist hiljuti pääsenu metslase märk veel pikka aega otsa ees.“
Samas avaldas Pilvre rahulolu selle üle, et Eesti on üha sõnakam Euroopa Liidu erinevates organites, nagu näitas edukas Euroopa Komisjoni voliniku valimine. Riigikogus debateeriti täna Euroopa Liidu poliitika elluviimise üle.
Täiendav info:
Barbi Pilvre
5607220
Menetlusse võeti otsuse eelnõud kaitseväe missioonide kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 13 eelnõu.
Valitsuse 3. novembril algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (756 SE) kehtestatakse õiguslik alus vähi sõeluuringute registri (VSR) asutamiseks ja pidamiseks riikliku tervisevaldkonna andmekoguna. Eelnõuga kehtestatakse registri eesmärk, kogutavad andmed, andmete esitajad ja andmekogu vastutav töötleja. Samuti antakse eelnõuga valitsusele volitusnorm VSRi põhimääruse kehtestamiseks. VSRi loomise eesmärk on koguda ja analüüsida riikliku tervisepoliitika poolt kindlaks määratud sihtrühmas korraldatud vähi sõeluuringuprogrammide käigus saadud andmeid uuringutes osalemise, uuringute ja lisauuringute tulemuste ning ravi kohta. Samuti on eesmärk hõlbustada sõeluuringus osalemise kutsete edastamise protsessi, et tagada kõikide alternatiivsete kommunikatsioonimeetmete kasutamine. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 3. novembril algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu (757 SE) põhieesmärk on korrastada rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ning siirdamise korraldust Eestis. Ühtlasi luuakse riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega. Siiani reguleerivad Eestis rakkude, kudede ja elundite hankimist, käitlemist ja siirdamist rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus, vereseadus ning osaliselt ravimiseadus. Eelnõu algatamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamise nõudest ning inimpäritolu kudede, rakkude ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise ohutuse tagamise vajalikkusest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 3. novembril algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu (758 SE) keskendub potentsiaalselt ohtlike seadmete kasutamisele ja nendega seonduvate muude tegevuste ohutusele. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on tagada inimese elu, tervise ja asja ning keskkonna ohutus, viies seadmest ja seadme kasutamisest tulenevate ohtude ilmnemise tõenäosuse võimalikult väikseks ja vähendades võimalike kahjude suurust. Selleks peab seadme kasutamise ja seadmetööde eest vastutav isik rakendama abinõusid, abinõude valik sõltub seadmest ja seadmega toimuva protsessi eripärast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (759 OE) näeb ette kasutada Kaitseväe kuni 25 tegevväelast 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini NATO rahvusvahelise väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support koosseisus Afganistanis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös” eelnõu (760 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni viit tegevväelast 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava, ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava uue sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus” eelnõu (761 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (762 OE) näeb ette pikendada alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) 2015. aasta 31. detsembrini.
Eelnõu näeb ette pikendada ka alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 2015. aasta 31. detsembrini. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (763 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 45 tegevväelast alates 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (764 OE) näeb ette pikendada alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2015. aasta 31. detsembrini. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 3. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (765 OE) näeb ette pikendada alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 2015. aasta 31. detsembrini. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 3. novembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (766 SE) näeb ette lükata edasi kerge kütteõli aktsiisitõus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Kultuurikomisjoni 3. novembril algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (767 SE) muudetakse rahvusooperi seadust rahvusooperi nõukogu liikmete kinnitamise, nende volituste tähtaja, nõukogu liikmete vastutuse ning töö tasustamise osas. Samuti täpsustatakse rahvusooperi peadirektori kui juhtorganiga sõlmitava lepingu liiki ja sisu ning peadirektori vastutust. Eelnõu eesmärk on viia rahvusooperi seadus kooskõlla muutunud seadusandluse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku toimimise tavadega ja tagada seeläbi rahvusooperi juhtimise selgemad alused. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 3. novembril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (768 SE) näeb ette täiendada seadust sätetega, mis muudavad õigeusklike jõulupäeva ning ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Ligi kinnitati rahanduskomisjoni liikmeks
Riigikogu juhatus registreeris Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitas ta rahanduskomisjoni liikmeks. Riigikogu juhatus kinnitas ka Tarmo Männi lahkumise rahanduskomisjoni liikme kohalt ja asumise riigikaitsekomisjoni liikme kohale.
Riigikogu pressiteenistus
Palling: Eesti peab olema EL-i poliitikate kujundamisel juht, mitte järgija
Riigikogu teisipäevasel istungil oli tähelepanu keskmes Eesti Euroopa Liidu (EL) poliitika elluviimine. Valitsuse tegevusest andis ülevaate peaminister Taavi Rõivas.
Kaasettekande teinud Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Kalle Palling rõhutas vajadust näidata üles algatusvõimet ja aktiivsust EL-i poliitikate kujundamisel. „Selle asemel, et järgida, on meie kohustus juhtida. Seda enam, et meie vastutusel on täna Euroopa Liidu idapartnerlusriikide tulevik. Meie kohustus on tagada Euroopa Liidu maksumaksjalt Eestile eraldatud abirahade vastutustundlik kasutamine ja meie ülesanne on kindlustada Euroopas energiajulgeolek.“
Palling keskendus oma kõnes energiajulgeolekule, idapartnerlusele ning tõi esile EL-i fondide efektiivse kasutamise tähtsuse. „Peame uuel algaval eelarveperioodil investeeringute tegemisel keskenduma esmajärjekorras targale majanduskasvule, aga ka inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmisele,“ ütles Palling.
Palling hindas kõrgelt valitsuse ja parlamendi vahelist koostööd selle Riigikogu koosseisu tööajal. „Võrreldes varasemate aastatega oleme riigina andmas sisendeid Euroopa Liidu läbirääkimistel senisest varajasemas staadiumis. Nii on valitsuses ja Riigikogus Eesti seisukohad koostöös kujunemas juba sagedamini konsultatsioonide etapis.“
ELAK-i esimees tõi esile ka Riigikogu aktiivsuse EL-i poliitika kujundamise küsimustes, mida iseloomustab hästi finantskriisi aegsete arutelude kandumine Riigikogu täiskogu saali.
Fraktsioonide nimel võtsid sõna Marko Mihkelson, Barbi Pilvre, Rein Lang ja Mihhail Korb.
Riigikogu pressiteenistus
Riigikogu arutab olulise tähtsusega riikliku küsimusena töövõimereformi ja puuetega inimeste olukorda
Puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid, nende toetajad ja partnerid esitasid Riigikogule kollektiivse pöördumise töövõimereformi kohta 20. oktoobril. Sotsiaalkomisjon tutvus pöördumisega ja arvestades teema olulisust, tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku arutada seda oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Riigikogu täiskogu istungil. Komisjon leidis üksmeelselt, et arutelu võiks toimuda enne eelnõu teist lugemist.
6. novembril toimuval olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul „Töövõimereformist ja puuetega inimeste olukorrast“ on Riigikogu täiskogus neli ettekannet: 15-minutilise ettekande teevad tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Liisi Uder ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) juhatuse esimees Monika Haukanõmm.
Sotsiaalkomisjon palus EPIK-i esindajat Monika Haukanõmme esineda arutelul ettekandega, sest koda on Eestis tegutsevate puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioon, mille võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 30 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust. Ühendus esindab kokku umbes 420 organisatsiooni üle Eesti. Sotsiaalkomisjon valis Haukanõmme ettekandjaks, sest ta on teinud puuetega inimeste organisatsiooni nimel muudatusettepanekuid töövõimereformi puudutavatele seaduseelnõudele ning osalenud kõikidel sotsiaalkomisjoni istungitel, kus neid on arutatud.
Samuti on EPIK üks pöördumisele allakirjutanud organisatsioon.
Riigikogu täiskogus toimuvatel aruteludel on õigus esitada küsimusi üksnes Riigikogu liikmetel. Riigikogu sotsiaalkomisjonil ega ka Riigikogu juhatusel pole pädevust laiendada Riigikogu istungil küsimuste esitamise õigust omavat isikute ringi, sest Riigikogu kodu- ja töökorra seadus seda ei võimalda. Seepärast ei saa puuetega inimesed istungil küsimusi esitada.
Küll on aga kõigil osalejatel võimalus esitada küsimusi komisjoni istungil 6. novembril. Sotsiaalkomisjon arutab kollektiivset pöördumist koos selle esitajate esindajatega eraldi komisjoni istungil 6. novembril peale Riigikogu istungit.
Riigikogu pressiteenistus
Mihkelson: Eestil on olemas olulised eeldused LNG terminali investeeringu saamiseks
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles riigikogus Euroopa Liidu poliitika arutelul, et veeldatud maagaasi (LNG) terminali Eestisse toomine on Eestile eluliselt oluline nii energiaturvalisuse kui ka majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamise seisukohast. Tema sõnul on Eestil täna olemas mitmed olulised eeldused LNG terminali investeeringu saamiseks.
„On kahju et nii lähedased naaberriigid nagu Eesti ja Soome pole siiani suutnud leida head kompromissi regionaalse gaasituru arendamiseks. Ei maksa unustada, et suurinvesteeringute toetuseks on oma osa pakkumas ka Euroopa Liit. LNG terminali ehitust võidakse toetada kuni 35 protsendi ning Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru rajamist kuni 75 protsendi ulatuses,“ rääkis Mihkelson.
Tema sõnul on kokkuleppe saavutamist pärssinud mitmed tegurid, sealhulgas näiteks ka olemasolevad gaasilepingud Gazpromiga. Suurimaid erimeelsusi on tekitanud Mihkelsoni hinnangul gaasituru arengu investeeringute osas just LNG regionaalse terminali asukoht.
„See on üks neid kohti, kus valitsusel on võimalik väga palju ära teha ja töötada selle nimel, et LNG regionaalne terminal ning selleks tehtav investeering tuleks Eestisse. Ärgem unustagem, et see pole oluline üksnes energiaturvalisuse pärast, vaid see investeering on väga vajalik ka majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamise seisukohast,“ ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul on Eestil olemas mitmed olulised eeldused, et terminal siia tuleks. „Kõigis erinevates olemasolevates hinnangutes ja analüüsides on seni olnud just parim projekt Eestil Paldiskis. Tööd selle arendamiseks on jõudnud nii kaugele, et terminali valmimine võiks olla mõeldav juba käesoleva kümnendi lõpuks. Samal ajal valitseb Soome poolel ebamäärasus, kusjuures parima ennustuse kohaselt võiks oluliselt kallimaks kujunev Soome terminal valmida ehk alles tuleva kümnendi keskpaigaks,“ lausus Mihkelson.
Keskerakond: õigeusklike jõulud ja ülestõusmispühade 2. püha tuleks muuta riigipühadeks
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas tänasel istungil seadusmuudatuse, millega saavad õigeusklike jõulud ehk 7. jaanuar ning ka ülestõusmispühade 2. püha riigipühadeks. Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul on antud muudatustele omapoolset toetust avaldanud ka Eesti Kirikute Nõukogu.
„Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis ettenähtud jõulude riigipühana tähistamine detsembris, samas aga pooled usklikud tähistavad jõulusid 7. jaanuaril. Muutes ka õigeusklike jõulud riigipühaks, aitame kaasa Eesti ühiskonnas suurema tolerantsuse ja solidaarsuse saavutamisele. Antud ettepanekut tehes on lähtutud kirikunõukogu soovitustest, mille kohaselt peaksid nii 7. jaanuar kui ka ülestõusmispühade teine püha olema riigipühad,“ ütles Stalnuhhin.
Eurostati andmeil moodustavad usklikud vaid 16 protsenti Eesti elanikkonnast. Siseministeeriumi andmetel on üle 400 000 Eesti elaniku on ühe või teise kiriku liikmed. Ettepaneku kuulutada ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks tegi Keskerakond esmakordselt juba 2011. aastal.
„Meie keskmine töönädal on üks Euroopa Liidu pikemaid. Planeeritava muudatusega väheneks Eestis keskmine töönädala pikkus, lähenedes Euroopa Liidu keskmisele. Kui Eestis on töönädala reaalseks pikkuseks kehtestatud 41,1 tundi, siis Euroopa Liidu keskmine on 40,4 tundi,“ lausus Stalnuhhin.
Eesti sai riigipüha ja puhkepäeva juurde ka 2005. aastal, kui Keskerakonna algatusel võeti riigikogus vastu seadus, mis kuulutas jõululaupäeva riigipühaks.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Komisjon vaatas läbi eelnõude 744 SE ja 745 SE muudatusettepanekud
Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid ettepanekuid ei teinud. Läbivaadatud muudatusettepanekud olid ette valmistatud komisjoni ja Põllumajandusministeeriumi spetsialistide koostöös ning neid kõiki komisjon ka toetas. Põhjalikult arutati tootjarühmade juriidilist vormi puudutavat teemat. Ministeeriumi esindajad selgitasid, mida võib kaasa tuua mittetulundusühingu põhise tootjarühma moodustamine. Lepiti kokku, et MTÜde teemat arutatakse uuesti 10. novembri istungil ja et Põllumajandusministeerium küsib arvamust Justiitsministeeriumilt.
Komisjon otsustas saata eelnõud 744 SE ja 745 SE täiskogule teiseks lugemiseks 12.11.2014.
Lisainfo
eelnõu 744 SE: Terje Trei (tel 513 8738; [email protected]), Ülle Särgava (tel 631 6503, [email protected]);
eelnõu 745 SE: Priit Sibul (tel 631 6659, [email protected]), Ülle Särgava (tel 631 6503, [email protected])
