Rahanduskomisjon arutas koos Soome kolleegidega maksusüsteemidega seotud küsimusi
Eduskunta rahanduskomisjoni liikmed eesotsas esimehe Markus Lohiga tutvustasid Soome maksusüsteemi ja lahendamist vajavaid küsimusi.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul on nii Eestil kui ka Soomel sarnaseid probleeme, mis vajavad kiiret ja sisulist lahendamist. „Vahetasime kogemusi mõlema riigi maksusüsteemide kohta. Lähtusime sellest, et vähendamist vajab eelarvedefitsiit ja peatada tuleb võlakoormuse kasv,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et kohtumisel selgitasime Soome kolleegidele meie maksubaasi kujunemist ja tutvusime põhjanaabrite mootorsõidukimaksu süsteemiga. Soomes kehtib vastav maks juba aastast 1958. „Soome soovib koguda selle maksuga 0.5 protsenti SKP-st ja neil seisab ees selle maksu kogumise põhimõtete ülevaatamine,“ selgitas Akkermann.
Rahanduskomisjoni liige Toomas Uibo rõhutas Soomega maksusüsteemidega seotud koostöö vajadust „Meil on üksteiselt palju õppida, et maksusüsteem oleks pikas vaates jätkusuutlik ja võimalikult õiglane ning haaraks ka elektrisõidukeid, sest fossiilkütustel baseeruvate sõidukite arv hakkab ka meil tulevikus jõudsalt vähenema,“ ütles Uibo.
Rahanduskomisjoni visiidil osalevad lisaks Annely Akkermannile ja Toomas Uibole veel Kersti Sarapuu ja Yoko Alender.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo 22.–28. aprillini
Esmaspäev, 22. aprill
Sündmus
Kell 11 – Eesti-Tai parlamendirühm kohtub Tai Senati infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni komisjoniga.
Teisipäev, 23. aprill
Sündmus
Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kõneleb ja asetab Riigikogu nimel pärja veteranide päeva mälestustseremoonial Tapal.
Reede, 26. aprill
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 29. aprillil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud Regionaalministeeriumi esindaja; seiskoha andmine väljaminevate investeeringute valge raamatu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 22. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ning Regionaalministeeriumi esindaja Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures.
Sündmus
Kell 8 – Riigikogu liige Kristo Enn Vaga alustab Ukraina toetuseks jalgrattasõitu Tallinnast Kiievisse (Vabaduse väljak).
Välislähetused
18.–23. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.
21.–23. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Liidu spiikrite konverentsil Palmas Hispaanias.
21.–24. aprill
Eesti-Iirimaa parlamendirühma esimees Maris Lauri ning liikmed Annely Akkermann, Andrei Korobeinik ja Andres Sutt (22.–24. aprill) osalevad kohtumistel Iirimaa parlamendis Dublinis.
21.–25. aprill
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets kõneleb Ukrainas toimuval foorumil „Karpaatide mere demokraatia nädal“ Ukraina ja Balti riikide koostöö tõhustamisele keskenduvas arutelus.
23.–26. aprill
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Berliinis Saksamaal.
24.–26. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Eesti ja Läti väliskomisjonide esimeeste visiidil Berliinis Saksamaal.
24.–27. aprill
Riigikogu liikmed Martin Helme ja Varro Vooglaid osalevad konservatiivse poliitilise tegevuse konverentsil (CPAC) Ungaris Budapestis.
25.–26. aprill
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liikmed Karmen Joller, Meelis Kiili ja Peeter Tali ning riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas osalevad BA julgeolekukomisjoni ja heaolukomisjoni ühisistungil Vilniuses Leedus.
27.–30. aprill
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Enn Eesmaa osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee visiidil Soome.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Balti spiikrid Esindajatekoja esimehele: USA abi Ukrainale on hädavajalik just praegu
Riigikogu esimees Lauri Hussar, Läti parlamendi esimees Daiga Mieriņa ja Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen tänasid Johnsonit selle eest, et tema isiklikul juhtimisel on Kongress näitamas üles ajaloolist kahe erakonna ühtsust Ukraina abistamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste toetamisel. „Euroopa astub ajaloolisi samme oma kaitsevõime tugevdamiseks, kuid see võtab paratamatult aega – aega, mida Ukrainal ei ole. Seepärast on USA abi hädavajalik praegusel äärmiselt otsustaval hetkel, enne kui Euroopa on saavutanud iseseisva võimekuse ennast kaitsta ja me teeme Ukraina abistamiseks veelgi rohkem,“ ütlesid nad.
Spiikrid avaldasid lootust, et Kongress teeb õige otsuse ja kiidab heaks abipaketi Ukrainale, kes vajab seda hädasti türannidele ja agressoritele vastu astumiseks ning meie kollektiivse julgeoleku heaks. „Ukraina toetamine on investeering meie kollektiivsesse turvalisse tulevikku. Nagu Te ise ütlesite, on ajahetki, mil me lihtsalt peame tegema õiget asja, isegi kui see on raske,“ märkisid nad Esindajatekoja esimehele saadetud kirjas.
Balti spiikrite sõnul on ühine abi aidanud agressorit peatada ja vabastada suure osa varem okupeeritud Ukraina aladest, kuid Venemaa kujutab endast jätkuvalt ähvardavat ohtu. Seetõttu avaldasid nad heameelt USA veenva juhirolli ning pühendumise üle Euroopa vabaduse ja julgeoleku toetamisel. „Täna liigub maailm kiiresti maailmakorra hävitamise suunas. Tunneme seda Euroopas iga päevaga üha enam, sest Venemaa ja teised pahatahtlikud jõud kasutavad kõikvõimalikke nende käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas hübriidseid, et meid destabiliseerida. Peame oma kohustuseks ja ülesandeks takistada seda langemist kaosesse ja karistamatusse,“ ütlesid nad.
Eesti, Läti ja Leedu spiikri kinnitusel on Balti riigid võtnud endale kohustuseks jätkuvalt suurendada oma toetust Ukrainale ja tema kaitsejõududele, lugedes seda märkimisväärseks investeeringuks meie individuaalsesse ja kollektiivsesse julgeolekusse. „Kurjuse telg tuleb murda ja kõik kurjategijad vastutusele võtta. Sellest saaks märkimisväärne heidutus edasiste konfliktide ärahoidmiseks ning see annaks meie rahvastele tagasi kontrolli- ja turvatunde,“ ütlesid nad.
Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Balti väliskomisjonide juhid toonitavad Ukraina toetamise vajadust ühisvisiidil Los Angelesse
Reedel kohtuvad Mihkelson ja Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols Los Angelese abilinnapea Erin Bromaghimiga, külastavad Lõuna-California Ülikooli ja majandusarengu keskust ning osalevad kahel paneelarutelul, kus räägivad Venemaa agressioonisõja hinnast Ukrainas ja selle laiematest mõjudest maailma julgeolekuolukorrale.
Laupäeval liitub Mihkelsoni ja Kolsiga ka Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Žygimantas Pavilionis. Komisjonide esimeestel on kahe päeva jooksul plaanis mitmeid kohtumisi Kongressi liikmetega, et kutsuda Kongressi juba sel nädalavahetusel vastu võtma Ukraina abipaketti. Samuti kohtuvad nad Ukraina kogukonnaga Los Angeleses ja esinevad Balti Ameerika Vabaduse Liidu aastabanketil.
Ameerika Ühendriikidest suunduvad Balti väliskomisjonide esimehed Saksamaale, kus neil on järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval kohtumised Berliinis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
ELAK arutab avalikul istungil tehisintellekti arendamise lihtsustamist väikeettevõtjatele
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on komisjonil avaliku päevakorrapunkti raames kavas arutada, kuidas toetada Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti valdkonnas ning anda tehisintellekti arendavatele Eesti väike- ja iduettevõtetele võimalus kasutada Euroopa Liidu superarvuteid, et oma tehisintellekti mudeleid treenida.
„Räägime ühest võimalusest, kuidas august koos tugevamana välja ronida. Euroopa Liit võtab majanduse mahajäämust tõsiselt ja üks võimalus on toetada ettevõtjaid superarvutite kasutamisel. Piltlikult öeldes paneb Euroopa raha supervõimsatesse arvutitesse, ent reguleerib nende kasutust nii, et idufirmad ja väikeettevõtted mahuks ka supervõimsust oma äri eduks kasutama. Samuti avame arutelus innovaatiliste tehisintellektivabrikute loomise aluseid,“ lausus Pakosta. Ta lisas, et avalik arutelu on kasutatav ka õppematerjalina, kuna komisjon näitlikustab tavapärasest enam, kuidas Riigikogu Euroopa Liidu eelnõudega töötab.
Algatust tutvustavad Haridus- ja Teadusministeeriumi varaküsimuste asekantsler Henry Kattago, teadustaristu valdkonna juht Aile Tamm ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ning Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskuse juhataja Ivar Koppel, samuti on istungile kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu ning Tartu Ülikooli Euroopa õpingute ja õigusteaduse tudengid.
Komisjoni väljasõiduistung Tartu Ülikoolis algab kell 11.45, mil esimese punktina on päevakorras noorte seisukohtade kuulamine Euroopa Liidu põhiõiguste strateegiate mõjudest Eestile. Arutelu all on puuetega inimeste, LGBTIQ ning soolise võrdõiguslikkuse strateegiad. Päevakorrapunkti juurde on kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu.
„Peame noorte arvamuse kuulamist väga oluliseks, eriti põhiõigusi puudutavates küsimustes,“ rõhutas Pakosta. Ta viitas, et Euroopa Liidu asjade komisjon kuulab noorte arvamust esimest korda ning arutelu on väga tähtis ka seetõttu, et puuetega inimeste, LGBTIQ ja soolise võrdõiguslikkuse arengukavu pole komisjon seni põhjalikult arutanud.
Lugupeetud ajakirjanikud! Võimalus intervjuudeks on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (Näituse 13a) pärast esimest päevakorrapunkti orienteerivalt kell 13.30 ja pärast istungi lõppu orienteerivalt kell 16. Palun andke teada, kui on soov istungil osaleda.
Avalik istung algab kell 14.30 ja seda saab jälgida veebiülekandes Riigikogu kodulehel. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Lisainfo: Liisa Pakosta tel +372 502 6191
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskkonna mõjust tervisele
Arutleti tervisega seotud keskkonna mõju erinevate aspektide üle nagu füüsilise keskkonna ja vaimse heaolu vaheline suhe, keskkonnategurite mõju tervisele kliimamuutuste kontekstis ning kliimamuutuste mõju tervise- ja sotsiaalsüsteemis. Samuti olid vaatluse all keskkonnamõjud üldisemalt, missugused on probleemid ja kuidas saab valitsus või avalik sektor olukorda mõjutada ning lahendusi kliimaseaduse ettevalmistamisel.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et keskkomisjon on oma istungitel arvestanud senises seadusloomes keskkonna mõju inimese tervisele. Tänase asjaliku ja huvitava arutelu käigus saime ülevaate probleemi erinevatest aspektidest. Arutelu tõi esile ka mitmeid filosoofilisi vaidlusi prioriteetsuse asjus. Küsimus on, mis see kõik maksma läheb ja mida maksab tegevusetus.
Sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak avaldas heameelt, et selline arutelu leidis aset. See laiendas silmaringi. Samas tõi esile ka selle tegevuse tähtsuse, mida saab inimene ise ära teha vältimaks oma terviseriske.
Komisjonide ühisel istungil osalesid TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervishoiu õppetooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, hoolekande osakonna projektijuht Toomas Jõgeva ja rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ning Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.
Menetlusse võeti eelnõu San Francisco konsulaadi küsimuses
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta San Franciscos.
Seletuskirjas põhjendatakse, et Eesti Vabariigi konsulaat San Franciscos on äärmiselt vajalik nii meie kui teiste riikide kodanike teenindamise, äridiplomaatia ja majandussuhete arendamise seisukohalt. USA on territooriumi poolest suurem kui Euroopa, kus meil on tublisti enam kui paarkümmend saatkonda. USA-s on vaid saatkond idarannikul, konsulaadid on suletud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: retoorikat laste tervisest kasutatakse küüniliselt ära uue maksu kehtestamiseks
“Vägisi jääb mulje, et Reformierakond kutsub teiste erakondade ministreid laua taha ainult siis, kui pakkumisel on järjekordne huvitav maks, mis aitaks riigieelarvet täita. Võimalik, et selline ülesanne on antud igale valdkonnale – leidke Exceli tabeli jaoks vajaminevad vahendid ja alles siis võime arutada teie valdkonna rahastamist,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Keskerakonna saadiku sõnul on Kaja Kallas korduvalt väitnud, et maksudega sotsiaalpoliitikat ei tehta. “Nüüd ei näe peaminister probleemi selles, et hakata maksudega korraldama meie tervisepoliitikat. Kahjuks tegelikkuses kasutatakse küüniliselt ära noorte ülekaalulise probleemi riigikassa täitmiseks. Kui oleks reaalne mure koolilaste tervise pärast, siis tuleks pakkuda terviklikke lahendusi. Miks ei ole näiteks tõstetud koolilõuna toetust, mis on hetkel 1 euro, et lapsed saaksid tervislikumat toitu koolis? Miks ei tehta midagi laste liikumisharjumuste edendamiseks? Miks pole alandatud juur- ja köögiviljade käibemaksu?”
Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et parim näide Reformierakonna tegelikust suhtumisest tervishoidu on Tallinna Haigla. “Keskerakonna ministrid lahti päeva pealt lahti ja viis Reformierakonna ministrit tegid otsuse jätta Tallinna Haigla ilma Euroopa rahadest, mis olid Euroopa Komisjoni poolt Eestile ette nähtud. Lihtsalt poliitilise ärapanemise jaoks tehti meie riigi ja meie jätkusuutliku tervishoiupoliitika suhtes väga kahjulik otsus. Kannatajaks on meie arstid ja patsiendid, kes on kaasaegseid tingimusi pikalt oodanud.”
Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et tervishoid tuleb üles ehitada kolmele sambale, milleks on kestlik ja jätkusuutlik tervishoiu rahastamismudel, kvaliteet ning ennetus. “Eestit kimbutab tervishoiutöötajate süvenev puudus, piisavalt ei pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele ja varajasele avastamisele, suur hulk lapsi ei käi tervisekontrollis ning isegi kõiki võrdselt kohtlev hambaravihüvitis osutus tegelikkuses ebavõrdseks, sest see ei jõua inimesteni, kes vajavad riigi tuge kõige enam. Toetan Riigikontrolli auditis välja toodut, et Eestis ei ole puudu analüüsidest ega suurest pildist, vaid vajaka on just kokkulepitud eesmärkide rakendamise oskusest, võimekusest ja julgusest. Tänasel valitsusel need prioriteedid ja omadused paraku puuduvad,” nentis ta.
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 20. märtsiks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes, kliimaminister Kristen Michal ja kultuuriminister Heidy Purga.
Välisminister vastab küsimustele sanktsioonide, automaksu, valitsuse otsuste ja valimisõiguse kohta, samuti Eesti Vabariigi osalemise kohta Ukraina sõjas ja pensionide maksustamise kohta. Kliimaminister vastab küsimustele, mis puudutavad loodussõbralikkust ja makse ning uskumatult nahaalse valetamise põhjuseid. Kultuuriminister vastab küsimustele Eesti rahva kultuuri, laste harrastusspordi ja ülekaalulisusega võitlemise ning Hiiumaa Vabadussõja mälestusmärgi valmimise kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kaks eelnõu
Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.
Eelnõu alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb eelnõu järgi Riigikogule kord aastas esitada kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.
Eelnõuga soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.
Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE) eesmärk on viia seadus Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlla ning soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Direktiiviga viiakse kooskõlla ka sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Teine lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõuga (362 SE) denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.
Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (335 SE) kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga lihtsustatakse Kaitseliidu struktuuriüksuste loomist, muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni vajadustele.
Eelnõu lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Eelnõu kohaselt tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja lõhkeainekoguse piirnorm on 50 kilogrammi.
Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Lisaks tekib relvaomanikule eelnõuga kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.
Kaitseliidu valvurile ja valves olevale inimesele antakse eelnõuga õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik. Samuti lubatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Lisaks lihtsustatakse eelnõuga kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.
Esimene lugemine – kuus eelnõu
Jätkub teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaks koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.
Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (393 SE) sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse probleemid selle praktikas rakendamisel. Muudatus aitab eelkõige kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel. Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Ühtlasi on õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui eluruume.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud. Seletuskirjas märgitakse, et hinnanguliselt on 196 400 inimest Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada seda, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) eesmärk on tunnistada kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus ehk lõpetada Eestis e-valimised.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (330 SE) täiendatakse Julgeolekuasutuste seaduse regulatsioone selliselt, et julgeolekuasutuste loetellu lisatakse Kaitseväe Luurekeskuse ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid, et tagada kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE) teeb ettepaneku lõpetada kuluhüvitiste maksmise Riigikogu liikmetele, sest Riigikogu liikme palk ja riigieelarvelised eraldised erakondadele on praegu piisavalt suured, et sellest teha vajalikud kulutused poliitikale ning oma valijatega suhtlemisele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE) teeb ettepaneku vähendada kohtutäiturite põhitasu määrasid poole võrra, et kohtutäiturite sissetulek ei kasvaks tulevikus kehtima hakkavate maksude maksmisega hätta jäänud inimestelt võlgade välja nõudmise arvelt.
Komisjoni istung
Korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 9: Riigikohtu suuniste rakendamisest e-valimiste läbipaistvuse tagamiseks ja korruptsioonivõimaluste välistamiseks, kutsutud MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige Märt Põder.
Sündmused
Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Atlandi-ülese julgeolekualgatuse õppegrupiga.
Kell 12 – Riigikogu elanikkonnakaitse toetusrühma ja riigikaitsekomisjon kohtuvad Riigikantselei, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Päästeameti ja Terviseameti esindajatega, et saada ülevaade valitsuse 22. veebruari elanikkonnakaitse otsustest (A. Rei nõupidamisruum).
Välislähetused
16. märts – 7. aprill
Riigikogu liige Lauri Laats osaleb projektis „USA ja Euroopa energiaprobleemid: kliimamuutuste leevendamise edendamine, säilitades samal ajal energiajulgeoleku“ Ameerika Ühendriikides.
19.–22. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kogunemisel Women Political Leaders Summit 2024 Ateenas Kreekas.
20.–21. märts
Riigikogu liikmed Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme osalevad Soome parlamendi 10. rahvuslikul palvushommikusöögil Helsingis Soomes.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu sai ülevaate pikaajalise arengustrateegia elluviimisest tervise valdkonnas
Sikkut märkis, et kuigi eestlased elavad pikemalt ja tervemalt kui kunagi varem, on riik siiski kaugel Lääne-Euroopa ja Põhjamaade tervisenäitajatest. Ta osutas, et seatud sihtide poole liikumist mõõdetakse strateegiadokumendis kolme tervist puudutava mõõdikuga, mis on tervena elatud aastad, õnnetussurmad ja ülemäärane kehakaal.
Sikkuti sõnul õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 20 aasta jooksul vähenes, ent alates 2019. aastast oleme eesmärgist eemaldunud ja iga aastaga lähme 2035. aastaks seatud sihist kaugemale. Minister märkis, et iga aastaga kasvab alko- ja narkosurmade arv ning eakate kodus kukkumised on 2019. aastast kahekordistunud. „Nii et elukeskkonda puudutavate teemade puhul meil on selgelt ruumi edasi minna,“ sõnas Sikkut.
Minister tõi välja ka ülekaalulisuse kasvu. „Kui siht strateegias „Eesti 2035“ on jõuda selleni, et vähem kui pooled Eesti täiskasvanud elanikud on ülemäärase kehakaaluga, siis aastal 2022 oleme jõudnud kasvavas joones tulemuseni, kus 53 protsenti täiskasvanud elanikest on ülekaalulised,“ lausus ta. „20 aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga koolilaste arv kolmekordistunud ning iga kolmas üliõpilane on ülemäärase kehakaaluga.“
Sikkut osutas, et vaja on keskkonda, kus on võimalik teha tervislikke valikuid. „Näiteks, et on kergliiklustee kodust tööle, pakutakse sooja koolilõunat, lukust on lahti koolistaadionid – haridus- ja teadusministri tehtud ettepanek omavalitsustele – ja huvitegevus on taskukohane,“ sõnas minister. Ta tõi näiteks, et tegeletakse sellega, et koolitoit sisaldaks vähem süsivesikuid. Sikkut lisas, et vaja on saavutada ka see, et inimesed teeks ise tervislikumaid valikuid.
Minister rõhutas laste tervist kui prioriteeti ning tõi välja mitu meedet, milles võiks kokku leppida, näiteks tervislik koolitoit, koolipäeva algus kell 9, vahetundide õues veetmise võimaldamine, aga ka magustatud jookide maksu kehtestamine ja nutiseadmete kasutamise piiramine koolis väljaspool õppetööd.
Sikkut rääkis ennetustegevusest ja valdkondadevahelisest koostööst, vähendamaks õnnetusi ja riskikäitumist, sealhulgas alkoholi tarbimise piiramisest. Samuti keskendus ta tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele. Minister rääkis ka vaimse tervise abi olulisusest ning märkis, et liikumine mõjub hästi nii ülekaalulisuse kui ka vaimse tervise murede korral.
Minister käsitles veel tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust ja väljakutseid, sealhulgas Tervisekassa eelarvepuudujääki ja vajadust suurema rahastuse järele, et tagada kvaliteetne arstiabi ja lühemad ravijärjekorrad. Samuti osutas ta soolisele, piirkondlikule ja hariduslikule lõhele tervise vallas ja viitas, et strateegia „Eesti 2035“ eesmärk on neid lõhesid vähendada.
Minister toonitas, et Eesti tervishoiusüsteemi parandamine nõuab pikaajalist visiooni, investeeringuid ennetusse ja teenuste kättesaadavusse. Peale selle rõhutas ta ühiskondliku kokkuleppe tähtsust, et toetada tervislikke eluviise ja tervishoidu parandada. Ta sõnas president Lennart Merit parafraseerides, et tervise eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Karmen Joller Eesti Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa, Irja Lutsar Eesti 200, Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, samuti osales läbirääkimistel terviseminister Riina Sikkut.
Menetlusest langes välja üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära“ eelnõuga (277 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek alandada vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksumäära viiele protsendile. Samuti sooviti eelnõuga teha valitsusele ettepanek luua selliste ravimite ostmiseks toetusmeede eraõiguslikele juriidilistele isikutele, et parandada ravimite kättesaadavust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 23 Riigikogu liiget. Eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu enamuse toetust ehk 51 poolthäält, seega ei leidnud see vajalikku toetust ja langes menetlusest välja.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE) esimene lugemine, mis jätkub homsel istungil.
Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaks koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) esimene lugemine.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
